Gordon Browni katseaeg

Täna Sirbi vahel ilmunud Diplomaatia on oma sisu suuresti pühendanud liidrimuudatustele Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Head lugemist minu arvates nagu ikka Diplomaatiale kohane päris palju. Kadri palvel kirjutasin seekord Briti peaministri Gordon Browni ees seisvatest väljakutsetest. Alljärgnev siis täna ilmunud artikkel:

"Lonkavate partide ajastu näib selleks korraks Euroopas möödas olevat. Liidriprobleemi põdenud suurriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia on tänaseks kõik saanud endale uued juhid. Nicolas Sarkozy, Angela Merkeli ja Gordon Browni poliitilised mandaadid on küll erinevad, kuid nende kõigi jõuline esiletõus annab lootust Euroopa nähtavuse kasvule globaalpoliitikas.

Saksamaal on Angela Merkel juba suutnud näidata ennast võimeka liidrina, kelle juhtimisel saavutati märkimisväärne läbimurre Euroopa Liidu reformileppe osas ning suudeti hoida üksmeelt suhetes Venemaaga. Kas see oleks olnud samaväärne Gerhard Schröderi ajal?

Prantsusmaal on Nicolas Sarkozy, kes nimetet kolmest omab ehk tugevaimat poliitilist seljatagust, püüdnud ennast kiiresti distantseerida eelkäija tegudest või tegematajätmistest. Chiraci „ujuv” välispoliitika on asendumas Sarkozy energilise ning läänemeelsema hoiakuga.

Siinse loo peategelane - Gordon Brown, on küll veel oma tee alguses, kuid vähemalt rahva usaldus parteivangerdusega peaministriks saanud Brownile on piisav julgemate sammude astumiseks.

Kui veel kevadel kaheldi, kas leiboristide sisemine liidrivahetus ning Browni peaministriks saamine pole mitte vesi tooride veskile, siis tänaseks on ilmnenud astutud sammu õigsus või õigeaegsus.

Vähemalt briti avaliku arvamuse augustilõpu küsitlus annab veenva juhtkoha leiboristidele (41 protsenti), kelle kaheksapuntkiline edu tooride ees viitab vasakpoolsete võimalusele oma kümneaastast valitsemisaega veelgi pikendada. Liberaaldemokraadid on samas jäänud oma 14protsendilise toetusega selgelt tahaplaanile.

Kuid paljudelegi analüütikutele on kõige hämmastavamaks tulemuseks Browni selge personaalne ülekaal tooride noore liidri, David Cameroni üle. Vaatamata Brownile etteheidetud karismanappusele on ta vähemalt praeguseks suutnud kinnistada avalikkuses arvamise, et just tema on parim peaminister, keda britid usaldavad.

Kui Brown on parim peaminister 44 protsenti küsitletute arvates, siis Cameroni näeksid hea peaministrina vaid viiendik küsitletutest. Liberaaldemokraatide juhile Menzies Campbellile usaldaks riigijuhtimist vaid kuus protsenti küsitletutest.

Ja kuigi neid häid numbreid ja toetust nimetavad kriitikud vaid leiboristide „mesinädalateks”, on siiski ilmne, et Brownil on olemas suurepärane võimalus enda näoga poliitika kujundamiseks ning elluviimiseks.

Iseasi on küsimus, milline ikkagi see nägu ja tegu on? Eriti, mis puudutab Browni tegevust rahvusvahelisel areenil, sealhulgas Euroopa Liidu kontekstis. Kui näiteks Browni lõunanaaber Sarkozy on endast nii enne kui pärast kevadisi presidendivalimisi suutnud jätta rahvusvahelistes küsimustes jõuliselt kaasarääkiva ning otsati suunda näitava poliitiku mulje, siis Browni puhul on tegemist „varjatud suurusega”.

Kümme aastat edukalt Briti rahandusministrina tegutsenud Brown ei tunne ennast mitte kõige kindlamini välispoliitilistel teemadel, mistõttu ei ole tänaseni ta söandanud välja tulla oma visiooniga Suurbritannia rollist rahvusvalistes suhetes.

Browni tugev introvertsus ei tule siin muidugi kasuks. Mitmed Browni hästi tundvad inimesed on näinud temas kontrollifriiki, kes püüab oma karismadefitsiiti kompenseerida bürokraatliku askeldamisega. Endine siseminister Charles Clarke on öelnud, et Brownil on teatavad „psühholoogilised” probleemid, samas kui endine kabinetisekretär Lord Turnbull on teda kutsunud koguni „stalinistiks”.

Browni juhiomadused võivad kujuneda võtmeteguriks eriti just tema rahvusvahelises tegevuses, kuna sisepoliitikas on ta tuntud võimeka strateegi ning osava poliitikuna. „Blairi ideaalne päev oli helistada läbi 10 riigijuhti ning oma sarmikust kasutades leppida kokku mingis ühiskäitumises. Gordon on samas üks-ühele mängija. Ta ei tunne ennast mugavalt koalitsioonide ja võrgustike loomises,” on öelnud endine Downing Street 10 ametnik.

Kuid millised siiski võiksid olla Browni katsetused välispoliitikas? Loomulikult ei maksa arvata, et London võtaks ühes või teises küsimuses ette peadpööritavaid muutusi, kuid liidri aura ning hoiakud määravad siiski ära mitmedki rõhuasetused.

Nagu öeldud, me teame suhteliselt vähe Browni eelistustest ning positsioonidest välispoliitikas. Ka tema esimene välisvisiit Ameerika Ühendriikidesse ei avanud palju kaarte. Camp Davidi kohtumiselt oodati huviga, kuidas Brown suudab nn „puudliteemaga” hakkama saada, kuid esimene tutvumiskohtumine seda intriigi väga esile ei tõstnud.

Huvitav on teada, et alates Winston Churchillist on just Brown see briti peaminister, kellel on Washingtonis tuntavalt palju poliitkontakte. Ta huvitub USA ajaloost ja poliitikast, käib läbi paljude poliitikutega, mõistetavalt eriti demokraatidega ning puhkab traditsiooniliselt Cape Codis.

Seepärast on muidugi intrigeeriv, millist mõju avaldaks USA ja Suurbritannia suhetele demokraatide oletatav võimuletulek 2008. aasta presidendivalimiste järel. Kuid see küsimus jääb siiski vastust ootama tulevikus.

Täna näib ilmsena, et Browni sisemine hoiak president Bushi administratsiooni suhtes on pigem äraootavam, kui tema eelkäija varjamatu ning vankumatu liitlassuhe. Samas on väga kahtlane, et traditsiooniliselt väga head suhted Londoni ja Washingtoni vahel kuidagi mõraneda võiks.

„Ma usun, et meie partnerlus on rajatud rohkem kui ühistele huvidele ja rohkem kui ühisele ajaloole, see partnerlus on rajatud ja juhitud edasi meie jagatud väärtustel,” kinnitas Brown ise Camp Davidi kohtumise järel.

Browni üheks olulisemaks küsimuseks nii suhetes USAga kui tervikuna tema välispoliitilises tegevuses saab vaieldamatult kogu Lähis-Ida teemakäsitlus. Selle küsimuse tähtsusele viitab kasvõi seegi, et Brown nimetas oma välispoliitika nõunikuks Briti endise saadiku Iisraelis Simon McDonaldi.

Näib, et brittide äsjane regrupeerumine Basras tähendab vähemalt osalist vägede väljatoomise algust Iraagist. Pole välistatud, et sellekohast survet saab Brown tunda ka oma kaitsenõunikelt, kellele on mureks Briti jõudude ohtlik laialipaisatus.

Samas oleks enneaegne arvata, et Downing Street keskenduks nüüdsest Iraagist jalgalaskmisele. Pigem võib eeldada, et Brown püüab endise rahandusministrina pakkuda Iraagi valitsusele stabiilsuse saavutamise mehhanismina ka mittesõjalisi vahendeid. Basra Majanduse Arengu Agentuuri loomise idee on üks seesugustest.

Suurimaks sõjaliseks väljakutseks saab Brownile, ja mõistagi mitte ainult temale, Talebani vastane sõda Afganistanis. Selle aasta lõpuks peaks Briti vägede arvukus Afganistanis küündima juba 8000 meheni, mida on oluliselt rohkem nende Iraagis asuvast väekontingenist. Brown ise on oma väljaütlemistes korduvalt rõhutanud terrorismivastase sõja tähtsust globaalse julgeoleku tagamisel.

Samas pole näiteks sugugi kindel, et Browni oleks lihtne veenda Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamiseks jäigemate või isegi sõjaliste sammude astumisel. Siin on Browni hoiakuid iseloomustatud läbi tema suurima poliitilise liitlase, endise välisministri Jack Straw arvamise, et London ei peaks sõjalist sekkumist heaks kiitma.

Mis puutub näiteks Venemaasse, siis siin on Browni seni ainsaks tegevusindikaatoriks olnud Litvinenko juhtumi küllaltki sirgeseljaline käsitlemine. Mida ta aga tegelikult suhetest Moskvaga ning president Putiniga arvab, on hetkel küll jäänud rohkem tema enda teada.

Erinevalt eelnevast tunneb Brown kindlasti ennast tunduvalt kodusemalt sellistes globaalteemades nagu kliima soojenemine ning arenguabi. Rahandusministrina püüdis ta just selles vallas ka rahvsuvaheliselt nähtavam olla. Pole välistatud, et nende teemade kaudu võib Brown suurendada Londoni aktiivsust Briti Ühenduses.

Kuid Browni suurimaks liidrikatsetuseks eeloleva poolaasta või pisut enamagi jooksul saab Euroopa reformileppe poliitiline käsitlemine Suurbritannias. Eks sellest ilmne, kas ja millisel määral võib Brownist kujuneda liider kogu Euroopa kontekstis.

Märtsikuine International Affairs kirjutas, et arvestades tema varasemat skepsist Euroopa Liidu institutsionaalsete debattide suhtes võib Brownist kujuneda kas „kummaline partner” või „pragmaatiline mängur”, kuid kindlasti mitte Euroopa integratsiooni eestseisja. See viimane on suuresti tingitud Briti omamoodi „eraklikkusest”, mis peegeldub ka rahva madalas toetuses Euroopa Liidule.

Konservatiivid on juba teatanud, et annavad Brownile tõsise lahingu reformileppe osas, nõudes selle viimist referendumile. See aga tähendaks suure tõenäosusega kogu leppe läbikukutamist. Browni on hirmutanud ka leiboristide liitlased - ametiühingud, kellele ei meeldi Blairi võetud opt-out Euroopa Liidu põhiõiguste hartast.

Brown mõistab, et temale on olemas vaid üks tee – leppe ratifitseerimine parlamendis. Teised variandid tähendaksid talle nii sisepoliitilist kui rahvusvahelist lüüasaamist. See saabki Browni katseaja tegelikuks mõõdupuuks."