Kommunismikuritegude virtuaalmuuseum

Balti ajaloolaste idee ning Leedu valitsuse initsiatiiv KGB dokumentide avaldamiseks internetis on suurepärane mõte. Eriti veel, kui see kõik on rahvusvaheliselt kättesaadavas keeles (antud juhul vene ja inglise keeles). Igatahes on maailma uudiskanalid selle kiiresti omaks võtnud ning teema on laialt ringlemas.

Seda uudist ning ideed veidi seedides tulin mõttele, et internet oleks oma multimediaalsuses suurepäraseid võimalusi pakkuv keskkond ka pisut suuremaks ettevõtmiseks - kommunismikuritegude virtuaalmuuseumi rajamiseks.

Miks mitte ei võiks selle idee ning teostusega välja tulla Eesti. Ehk isegi kahasse mitme teise riigiga. Igatahes on istuva valitsuse koalitsioonileppes kirjas kommunismi kuritegude uurimise ning teadvustamise punkt. Pole ilmselt mõtet seletada, kui oluline on kommunismikuritegude laiem teadvustamine ka meie iseolemise kindlustamisele.

Virtuaalmuuseumi rajamine oleks hea võimalus nii meile olulist teemat rahvusvahlisemaks muuta kui ka samas õnnestunud ITlahenduse korral ka jätkuvalt e-Eestit promoda. Second Life'is saatkonna avamise väga hea mõte on üks sarnastest.

Virtuaalmuuseumid pole midagi erakorralist. Neid leiab netist nii riikide (näiteks Kanada, Egiptus) kui teemade (elekter, Jaapani kunst) kohta. Pidevalt täienev tehnoloogia avab uusi võimalusi ning seepärast oleks ideed minu arvates ka võimalik väga haaravalt teostada. Mida mõttest arvata?

Kommentaarid

Eva ütles …
Minu arvates väga hea idee! Usun, et asjale lisaks kõvasti kaalu kui teeksime seda nt Läti, Leedu ja võib olla ka teiste kommunismi tõttu kannatanud riikidega koos.
***
Siis on muidugi kindel, kuhu vene häkkerid esimesena sisse murda proovivad!

Eva-Maria Artus
05 september, 2007 14:45
Marko Mihkelson ütles …
Evale: kindlasti oleks ettevõtmisel suurem kaal, kui see oleks rahvusvaheline. Nii see peakski olema. Eesti võiks anda selleks hea algtõuke.
05 september, 2007 15:10
Marko Mihkelson ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
05 september, 2007 15:10
KT ütles …
kas S-keskuse baasil ei saa seda ära teha?
http://www.s-keskus.arhiiv.ee/
05 september, 2007 19:54
Anonüümne ütles …
Rahvusvaheliselt on seda asja raske ajada: Euroopale pole kommunismi kuriteod "pärale jõudnud": kui natsismi hukkamõist tuleb tõesti südamest, siis kommunistide tegevuse sajatamine tuleb rohkem kohusetundest(inimõigusluse näo säilitamine) ja ida-euroopa survest. Selle juures on äärmiselt oluline aru saada, et euroopa võib küll hukka mõista kommunistide kuriteod, aga mitte kommunismi ennast. Ei kujuta ette, et mõnes avalikus foorumis on võimalik arutada natsionaalsotsialismi ideaale, bännitakse ära, kommunismi ideaalide puhul keegi üldiselt mingit probleemi ei näe.

Pealegi võidakse kõnealust aktsiooni vaadelda kui Venemaa-vastast (kuigi kommunismi kuritegude arutelu pole vene-vastane, vähemalt siinkirjutaja arvates) ja sellises tegevuses lääs ametlikult hoiduks osalemast, kui vähegi võimalik.

kuna lääne inimesel puudub realistlik kogemus nõukogude ajast, siis tõepoolest ei saada aru, milles üldse probleem.
05 september, 2007 21:02
Anonüümne ütles …
Kui suvel tehti ettepanek Pagari 1-e kommunismi kuritegude muuseumi rajamiseks, siis ei leidnud see peaagu mingit vastukaja. Alustaks pigem päris muuseumitest. Hetkel on seal vaid üks mälestustahvel.

Berliini rajati end. Stasi peakorterisse muuseum suhteliselt varakult.
05 september, 2007 22:05
Tõnn ütles …
Selliseid virtuaalmuuseume on juba mitmeid:

http://www.angelfire.com/de/Cerskus/english/saitai.html

http://www.victimsofcommunism.org/media/

http://www.gmu.edu/departments/economics/bcaplan/museum/musframe.htm

http://www.cooper.edu/humanities/core/hss3/Blackbook.html
07 september, 2007 20:18
Anonüümne ütles …
hmm
11 september, 2007 18:37
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave