MRP erutab venemaalasi

Eelmise blogiloo jaoks netis pisut ringi liikudes leidsin meilegi väga huvitava avaliku arvamuse küsitluse tulemused. Levada Keskuse äsja korraldatud usutluses küsiti enam kui 1600 venemaalaselt: kas oleks vaja laialt valgustada neid sündmusi, mis järgnesid Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisele.

Vastused olid vähemalt mulle päris üllatavad: 59 protsenti vastanutest arvas ühel või teisel viisil, et MRP järelmõjude laiem tutvustamine on vajalik. Vaid viiendik olid veendunud, et ajaloos sebimine polevat mõttekas. Ja ainult 7 protsenti ei teadnud Balti riikide okupeerimisele viinud paktist mitte midagi.

See on minu arvates väga oluline uudis. Eriti kontekstis, kus Venemaal on püütud massimeelsust kujundada dogmaatilise ajalootunnetuse pealesurumisega. Alles hiljuti tuli Riigiduuma spiiker Grõzlov välja arvamisega, et "Nõukogude rahva suure võidu" kahtluse alla seadmise peaks kriminaliseerima.

Igatahes on see küsitlus vajalik meilgi meelde jätta. Kui keegi Venemaa eliidist peaks MRPd kuidagi tähtsusetuks pidama, siis räägib see küsitlus hoopis teist keelt. Ja rahva sõna on püha, nagu teavad Kremli PR-geeniused.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
iseenesest ju tore tähelepanek, ent järeldus tekitab mulle muret. isegi kui PR-inimestel tekiks tahtmine rääkida MRP-st, leitakse selleks kindlasti just see neile sobiv vaatevinkel. musta valgeks rääkimine ei ole neile raske...
30 september, 2007 00:13
Anonüümne ütles …
Putin mainis oma vastuses Astrid Kannelile ükskord MRPd. Aga selles võtmes, et kui MRP on hukka mõistetud, siis extra okupatsiooni eest vabandama ei pea.

See oli see kurikuulus pressikonverents.
30 september, 2007 21:39
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave