Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2007 postitused

Tallinna aprillirahutused 2007 = Müncheni sobing 1938

Kujutis
Just sellise võrdluse tõi oma eilses intervjuus agentuurile Regnum Modest Kolerov, mees, kes on tuntud Venemaa kaasmaalaste poliitika ühe ideoloogi ning velvetrevolutsioonide vastu võitlejana.

Neil päevil Kremlist hundipassi saanud Kolerovi on süüdistatud liigses radikaalses käitumises eriti Moldova, Eesti ja Gruusia suunal. Samas oleks ehk viga Kolerovi veel maha kanda.

Pole välistatud, et tema asumine ühiskondlike organisatsioonide liidu "Vaba Venemaa" etteotsa on teadlik vangerdus. See võimaldab ehk isegi julgemat tegutsemist naaberriikide suunal, milles Kremli otsene side justkui puudub.

Kuid tagasi intervjuu juurde. Võrdluse Müncheni ja Tallinna vahel tõmbas Kolerov siis, kui temalt küsiti, kas ta pole mitte liiga järsk oma poliitilistes soovitustes. "Mulle pole ükski vastutav isik ette heitnud "puudusi". Kuid, kui vaja, keegi peab olema ka "pistrik"," ütleb Kolerov ning jätkab "Aga milleni viisid "tuvide" kangelasteod, seda me …

Argentiinas tehti ajalugu

Kujutis
Värvika ja glamuurse Cristina Fernandez de Kirchneri võit Argentiina presidendivalimistel on tõmmanud tango sünnimaale teenitult suure tähelepanu. Eva Peroni ja Hillary Clintoniga võrreldud Kirchner on Argentiina esimene naispresident, kes muuhulgas võtab ameti üle oma mehelt Nestorilt.

Vasaktsentristlike hoiakutega Kirchner on sillutanud teed presidendiks sisuliselt ülikoolipingist alates. Abiellumine juuraõpingute ajal Nestor Kirchneriga ning senaatoriks valimine 1989. aastal on paljudes tekitanud ilmekaid võrdlusi Clintonite looga Ühendriikides. Ehk isegi rohkem just Hillaryga kui Evitaga võrrelduna ongi Cristina praegu kujunenud maailma meediaväljaannete staariks.

Maailma ühe glamuurseima riigipeana on Cristina Kirchner (ametisse asumine on 10. detsembril) ilmselt meedia vaateväljas ka edaspidi. Tema edu sõltub aga mõistagi rohkem sellest, kuidas majanduslikult küllaltki volatiilse lähiminevikuga riik suudab vältida üleliigset administratiivset sekkumist (Argentiina on majandusvabad…

Läti tegi meile ära

Kujutis
Miskipärast arvan, et just nii mõtlevad paljud, kes viimasel ajal üle Ikla autoga Riiga sõitnud. Tunnistan, olin eile õhtul siiralt üllatunud lätlaste uue tee kvaliteedist.

Viimati mais sama teed sõitnuna oli muudatus kuidagi väga silmatorkav. Eriti tajud ju seda siis, kui enam ei peagi "maailma pikimast linnast" Saulkrastist 50 kilomeetrise tunnikiirusega läbi loksuma. Uus tee viib kenasti sellest rannalinnast mööda.

Kui veel eelmisel aastal võis Riiga sõitmine teetööde tõttu olla parajalt kurnav, siis täna on see Via Baltica lõik küll minu arvates esmaklassiline. Eestil oleks siit ikka päris palju õppida. Nii viaduktide väljaehitus koos superhea valgustusega kui teede laius annavad meile küll mitmekordselt silmad ette.

Eriti mahajäänuna tunduvad selles võrdluses näiteks meie Via Baltica Pärnu-Tallinna mõned lõigud, kus isegi suhteliselt hiljutise teetöö järel on tihtipeale maantee nii kitsas, et seismajäämine ohtu tekitamata on lihtsalt võimatu.

Usutavasti on lähiaastate tee-e…

Putin jättis suhted Euroopaga muutmata

Kujutis
Nagu eeldada võiski, ei andnud tänane Euroopa Liidu ja Venemaa järjekordne tippkohtumine Portugalis Mafras mingeid mõõtuandvaid tulemusi. Venemaa president Putin käitus ettearvatult ambitsioonikalt, andmata vähimalgi määral järele Kosovo tuleviku debatis või vastastikuse turujuurdepääsu põhimõtetes energiaküsimustes.

Iseenesest oleks ka illusoorne olnud oodata, et valimisteks valmistuv Putin (täna registreeriti ta ametlikult kandidaadiks) Läänele ootamatult mingi meeldiva üllatuse vormistaks. Suhted Moskva ja Brüsseli vahel on viimastel aastatel piisavalt jahtunud ning vähemalt praegu ei näita Venemaa eesotsas Putiniga erilist tahet neid üles soojendada.

Selle asemel süüdistab Moskva hoopiski Euroopa Liitu solidaarsuses, mis takistavat suhete edasist arendamist. Moskva mure on täiesti mõistetav, sest Venemaa taktika suhetes Euroopa Liiduga on üles ehitatud kahepoolsetele suhetele liikmesriikidega. Samas on aga Euroopa Liit hoopiski suurendanud viimasel ajal ühist käitumist välispoliitik…

Rogozini uus lend või sundpagulus

Kujutis
Kui läheb nii, nagu Reuters eile Kremli allikatele viidates teatas, siis saab Venemaa järgmiseks esindajaks NATO juures Dmitri Rogozin. Kui nii, siis on ta Venemaa esimene tsiviilisikust esindaja kaitsealliansi juures, sest kaks varasemat on olnud kindralipagunites mehed.

Rogozin on oma senises karjääris olnud paras jänesehaakide tegija. Juba 1990ndate aastate algusest on ta pidevalt püüelnud Kremli aupaiste lähedust, kuid alati on ta jõudnud lootusetusse tupikusse. Seejuures on ta alati ennast passitanud rahvusšovinistliku liiniga, olles 2006. aasta novembrist ka liikumise "Vene marss" eesotsas.

Rogozini võimalik nimetamine Venemaa esindajaks NATO juures teenib korraga sisuliselt kahte eesmärki. Muidugi siis, kui see ikka teoks saab. Esiteks on Rogozini senine NATO-vastasus kahasse marurahvuslike hoiakutega Moskva signaaliks Läänele - me ei pea seda organisatsiooni kuigi tähtsaks.

Kuid isegi olulisemaks peaksin ma nende analüütikute arvamust, kelle meelest saadetakse Rogozin l…

Blogi - kes on vastu tugevale Venemaale?

Kujutis
Vastu ööd veel siin blogimaailmas ringi liikudes ning ainet uuteks mõtisklusteks kogudes sattusin ühe isepärase ajaveebi peale. Väidetavalt New Yorgist kirjutatava blogi db330 autor(id) on võtnud oma eesmärgiks silma peal hoida kõigil, kes oma hoiakutega kipuvad kujundama vastuarvamust tugevnevale, rikkale ja suveräänsele Vene Föderatsioonile.

Selle aasta märtsist käivitatud, kuid augusti lõpust täiskäigule läinud ajaveeb avaldab kas otse arvamuslugude re-prindid või siis mingid väljavõtted uudistest. Kuigi ehk mõelduna vaenlaskujude paljastamiseks, on kollektsioon päris hea ülevaade inglisekeelses pressis Venemaast ilmuvast.

Silma jääb paremale veerule koondatud neli loetelu. Esiteks nimetatakse riigid, kes autori(te) arvates lahkuks NATOst, kui see muutuks Venemaa-vaenulikuks. Nendeks oleks Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Hispaania ja Türgi. Mitte-NATO riikidest hoiaksid Venemaa poole Alžeeria, Austria, Hiina, Kuuba, Iraan, India, Iisrael, Lõuna-Aafrka Va…

Hillary Clintoni maailm

Kujutis
Kes jälgib Ameerika Ühendriikides arenevat presidendivalimiste kampaaniat, see ehk on tähele pannud ajakirja Foreign Affairs ettevõtmist avaldada juhtivate kandidaatide nägemused maailmapoliitikast. Värskeimas numbirs maalivad oma tulevikupildi maailmast demokraatide suursoosik Hillary Clinton ja vabariiklaste raudvara John McCain.

Kui võtta mõlemad esseed võrdlusse, siis suures plaanis on nendel vähe erinevusi. Esmaolulisena nähakse ikkagi Ühendriikide liidrirolli tugevdamist või taaskindlustamist vaba maailma juhtimisel, kuigi mõlemad, eriti mõistagi Clinton, tunnistavad vajadust alliansside järele demokraatlike riikide vahel. Seega on vabaduse väärtusmõõde jätkuvalt oluline nii demokraatide kui vabariiklaste välispoliitilises visioonis.

McCain läheb koguni niikaugele, et kutsub üles vabadest ja demokraatlikest riikidest moodustama Demokraatlikku Liigat. Ikka selleks, et vastu seista kasvavale survele autoritaarsete riikide või fundamentalistlike ideoloogiate poolt. Ka pole tema meele…

Tänud, Ekspress Online!

Kujutis
Ei saa salata, et Ekspress Online'i ritta seatud Eesti blogide TOP-20 oli siinkirjutajale meeldivaks üllatuseks. Pole seda blogi küll pidanud selleks, et see tingimata populaarne oleks, kuid hea meel ikkagi, kui siia lisatu kellelegi korda läheb.

Vähemalt enda pea aastane blogimiskogemus (päris aastapäevani on veel sutsu aega) on sisendanud, et tegemist on väga hea ning operatiivse võimalusega "ajakirjaniku verega" poliitikule kiiretel asjadel mõttega kaasas käia. Vahel isegi on see liiga suur ahvatlus, kuid tänaseks on päris raske ilma blogimiseta hakkama saada:)

Tagantjärele tahaksin tänulik olla ka Pärnu Postimehe ajakirjanikule Kaupo Meielile, kes oma hiljutises arvamusloos leidis samuti olulise siinset ajaveebi ära märkida. Eks püüan ikka samas vaimus jätkata!

Venemaa peidab valimisi

Kujutis
Venemaa parlamendivalimisteni on jäänud alla kuue nädala, kuid siiani pole ükski rahvusvaheline organisatsioon (OSCE, EN) saanud ametlikku kutset vaatlusmeeksondade lähetamiseks. Olgugi, et Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees Tšurov lubab kõigiti läbipaistvaid valimisi, on rahvusvaheliste vaatlejate töö muudetud juba praegu sisuliselt mõttetuks.

Rahvusvaheliste normide järgi algab tavaliselt vaatlusprotsess eeljälgimisega vähemalt kuus nädalat enne valimispäeva. 2003. aasta Riigiduuma valimiste eel olid vaatlusmeeskonnad selle aja peale juba ammu töös.

Samuti on liikvel informatsioon, et Venemaal on kavas piirata vaatlejate arvu. Näiteks Euroopa Nõukogust oodatakse vaid kuni 30 (kavandatud 60 asemel) ning OSCE missiooni kaudu mõnikümmend vaatlejat. Eelmine kord oli OSCE liinis Venemaal 400 vaatlejat. Mõelge ise, mida teevad tinglikult sada vaatlejat maailma suurima territooriumiga riigis!

Jääb mulje, et Venemaa teadlikult püüab elimineerida rahvusvaheliste vaatlejate võimalusi sisulisek…

Socor paneb Venemaa vastutama

Kujutis
Ida- ja Kesk-Euroopa parimaid asjatundjaid Vladimir Socor kirjutab oma tänases analüüsis, miks ei tohiks Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee valida jaanuaris omale presidendi riigist, mis ei täida peaaegu ühtegi endale võetud kohustust.

Mõistagi peab Socor silmas Venemaad ning oma analüüsis ei lähe ta mööda ka Rene van der Lindeni rollist selles. Väga hea ülevaade mõistmaks, kui keerulisse olukorda on sattunud see 1949. aastast tegutsev rahvusvaheline organisatsioon.

Kaksikute ajastu lõpp Poolas?

Kujutis
Opositsiooni võit Poolas tähistab teataval määral umbusalduse avaldamist riigi juhtkonna senisele poliitilisele liinile, mida olid senini edendanud kaksikutest president ja peaminister. Kas see on ka mõningane kergendusohe Euroopale, selgub alles pärast uue valitsuse moodustamist ning selle läbisaamist vähemalt kuni 2010. aastani ametis oleva presidendiga.

Paari aasta eest presidendivalimistel kaotanud Donald Tuski võimalik tõus peaministriks annab lootust, et Poola võib taastada oma positsioone Ida-ja Kesk-Euroopa suurjõuna, parandades samal ajal läbisaamist Saksamaa kui teiste pisut kohkunud partneritega Euroopa Liidus.

Tusk on lubanud tõsiselt töötada Poola tagasiviimiseks Euroopa Liidu peajoonele, sealhulgas on ta võtnud eesmärgiks minna eurole üle 2012-2013. aastaks. Samas on Tuski valimiseelsed lubadused vägede kohesest väljatoomisest Iraagist ning USA raketikaitsesüsteemide üle tõsisemalt vaielda on kindlasti rohkem populistliku alatooniga ning võivad jahutada Washingtoni ja Vars…

Värvika Benaziri võitlus

Kujutis
Pole mingit kahtlust, et praegu Pakistanis arenevad sündmused mõjutavad kõige otsesemalt olukorda laiemalt nii Lähis-Idas, islamimaailmas kui kaugemalgi. Benazir Bhutto naasmine koju pärast kaheksa-aastast eksiilis elamist tähistab olulist murrangut enne jaanuari peetavaid parlamendivalimisi.

See, et Pakistani võimud eesotsas president Pervez Musharrafiga tegid võimalikuks korruptsioonisüüdistuste taandamise kaudu Bhutto saabumise kodumaale, võib anda võimaluse Benaziri kolmandaks peaministriajaks (varasemad kaks olid 1988-90 ja 1993-96).

Üleeilne ohvriterohke atentaadikatse sünnilinna Karachi saabunud Benaziri vastu üksnes kinnitab, kui väga ei taha teatud jõud värvika ning jõulise demokraatiast rääkiva naise asumist Musharrafi kõrvale.

Pakistan on oma loodepiirkondadega teatavasti oletatav varjupaik nii Al Qaeda juhile Osama bin Ladenile kui Talibani juhtkonnale ja toetajatele. Pärast valitsusjõudude rünnakut "Punasele mošeele" (Lal Masjid) Islamabadis selle aasta suvel on is…

Hümn Vladimir Putinile

Kujutis
Päris ausalt, juba ammu pole ma lugenud midagi taolist, mille just nüüd lõpetasin. Soovitan kõigile, kes jälgivad Venemaa arenguid võtta kätta, kannatada ära ning lugeda läbi Riigiduuma esimehe Boriss Grõzlovi propagandistlik artikkel "Putin jääb Venemaa liidriks" ajalehest Rossiiskaja Gazeta.

Sisuliselt on tegemist omamoodi hümniga Putinile kui Venemaa rahvuslikule liidrile. Samuti kuulutab Grõzlov sisuliselt välja ühe partei ajastu alguse. Eelseisvad parlamendivalimised ei vaja poliitilist kaklust, ütleb Grõzlov, sest tegemist on sisuliselt "üldrahvaliku referendumiga Vladimir Putini toetuseks".

Grõzlovi meelest on iga eriarvamus "heasoovijate" (ehk siis Lääne) kätetöö. Värviline revolutsioon Venemaal ei lähe läbi, veenab Grõzlov. Ta kutsub üles olema valvas ning kaitsma Venemaa huve. Kõige paremini saab seda teha aga uskudes Putinisse.

"Me ühinesime ümber Vladimir Putini, ümber Putini Plaani -riigi arengu strateegia. Ja Vladimir Putini juhtimine, tem…

Segadused Lätis mõjutavad ka Eestit

Kujutis
Lätis juba pikemat aega küpsenud sisekriis ei jäta paraku jälge mitte üksnes riigi enda arengule ning rahvusvahelisele kuvandile, vaid kaudselt mõjutab ka vahetuid naabreid. Ka meid.

Tahame seda või mitte, kuid paljudele on Läti (nii nagu Eesti või Leedu) siiski üks kolmest Balti riigist. Sisemised jamad ühes riigis võivad üldpildis peegelduda piirkonnale laiemalt.

Kui siia lisada veel Läti suhteliselt kriitilisem majandusseis, siis on negatiivseid uudiseid paraku on rohkem ning see võib tõsiselt mõjuda usaldusele kogu Balti regiooni suhtes.

Euroopa julgeolekustrateegia tulevikust

Kujutis
Päev pärast seda, kui Ühendriikide president Bush hoiatas Kolmanda maailmasõja eest, istuti Brüsselis Solvay raamatukogus koos rääkimaks Euroopa julgeolekustrateegia tulevikust.

Euroopa Julgeoleku ja Kaitse Agenda (SDA) korraldatud aastakonverents tõi siia Brüsselisse kokku päris esindusliku seltskonna, kus peakõnelejateks olid Euroopa Komisjoni volinikud Franco Frattini (pildil) ja Günther Verheugen.

Sisuliselt oli see üritus üheks sammuks Euroopa uue ehk uuendatud julgeolekustrateegia väljatöötamisel. Teatavasti on Prantsusmaa president Sarkozy tulnud välja ideega, et tuleva aasta teisel poolel võiks Euroopa Liit saada endale värskendatud visiooni julgeolekuohtudest ning nende vastu võitlemisest.

2003. aasta detsembris heakskiidetud Euroopa Liidu esimene ühine julgeolekustrateegia on küll mitmete tänastegi esinejate arvates hea dokument, kuid see ei anna piisavaid vastuseid tegevuste suhtes, kuidas julgeolekuohtudega toime tulla. Milline saab olema ikkagi Euroopa tulevane kaitseidentit…

Putini osavad PR trikid?

Kujutis
Esimest korda peale Stalinit Venemaa liidrina Teherani reisinud president Putin on just praegu oletuslikult enesetapjate märklauaks. Siiani on kõik vaikne. Ja ilmselt jääbki vaikseks.

Kogu selle eeljutu osas on vähemalt minul kahtlus, et juttt tapmiskatsest oli oskuslikult koordineeritud PR-trikk, juhtimaks maailma avalikkuse huvi Putni visiidi vastu. Ja muidugi kodustele ka - et ikka vaadake, milline julge mees on meie president.

Kuid trikid trikkideks. Ehk isegi oli Interfaxile lekitatud uudis mingi alusega. Kuid seda pole kellelgi võimalus kontrollida. Igatahes on Putin Teheranis taas Ahmadinejadiga kohtumas ja muud maailma parasjagu pingesse ajamas.

Ametlikult on jutuks Kaspia mere energiarikaste riikide koostoime, kuid eks peahuvi on ikkagi Moskva ja Teherani suhetel. Alles hiljuti kuulutas Putin, et tema ei usu Iraani tuumarelva ambitsioone. Samas on Venemaalt tarnitud õhutõrjesüsteemid paigutatud just Iraani tuumarajatiste kaitsele. Miks?

Putin muidugi hoiab oma "uskmatusega&q…

Imeilusas Estorilis Euroopa tulevikust

Kujutis
Imeilusas Estorilis peetav Euroopa rahvusparlamentide delegatsioonide traditsiooniline kogunemine (COSAC) annab lootust, et veel sellel aastal valitsusjuhtide allkirju ootav Reformilepe saab heakskiidu kõigi liikmesmaade poolt.

Kuigi parlamentaarset kriitikat kuuldi siingi, ei olnud ükski arvamus selgelt lepet eitav. Saksa kolleeg lootis koguni, et ratifitseerimine võiks ümber saada juba Sloveenia eesistumise lõpuks 2008. aasta keskel.

Ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso oli optimistlik, leides, et Euroopa lihtsalt ei saa toimida edukana ilma uue leppeta. Peamisteks muutujateks nimetas ta ühisosa kasvu sise- ja justiitsküsimustes, välis- ja julgeolekupoliitikas ning energiapoliitikas. Bulgaaria kolleegi murele, et "euro" pole bulgaarlastele mõistetav (peaks olema kasutusel ka "evro"), andis Barroso kiire vastuse - see pole teema.

Konverentsil liigub ringi ka Hollandi parlamendi ülemkoja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Rene van der Linden. Siiani …

USA ja Venemaa suhted on külmkapis

Kujutis
Ühendriikide riigisekretäri Rice'i ja kaitseminister Gates'i tänased kohtumised Moskvas andsid oodatud (kardetud) tulemuse - USA ja Venemaa suhted jäävad vähemalt pooleteiseks aastaks külmutatud seisundisse.

Kuna pooled ei jõudnud tulemusteni eeskätt USA raketitõrjesüsteemide paiknemise osas, siis pole välistatud, et enne presidendivalimiste lõppu Ühendriikides ei muutu Moskva ja Washingtoni suhetes midagi.

Tegelikult on raske uskuda, et suhted soojeneksid ka peale seda - 2009. aasta kevadel. Kui võtta arvesse, et Venemaa jätkab tõenäoliselt Putini kursil, siis on raske leida võimalusi, mis viiks suhete olulise soojenemiseni.

Pigem on näha mitmeid pingekasvatustegureid - eeskätt Kosovo, Gruusia, Iraan. Pole välistatud, et lähema aasta või paari jooksul suhted jahenevad veelgi. Venemaa enesekindlus demokraatia ja vaba maailma tõrjumisel julgustab irratsionaalsete otsuste eelistamist Moskvas.

NATO, Soome ja Vene kolmnurk

Kujutis
Kaks viimast päeva on olnud nii tihedad, et alles nüüd jõuan ka siia blogisse ühe väikese jälje maha jätta. Kirjutan mõned sõnad eile ennelõunal Helsingis sealse Briti saatkonna korraldatud päris huvitavast seminarist "Towards the Post-Putin Era? - Changing Tides for Finland".

Siinkirjutaja oli kutsutud esimese paneeli (Euroopa Liidu, sh Soome ja Venemaa suhted) peaesinejaks koos Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu analüütiku Andrei Fjodoroviga.

Fjodorov võttis lahti harutada Venemaa välispoliitilise päevakorra, millest mõned ehk meeldejäävamad momendid tahaks siin üle korrata. Tuletan meelde, et üritus oli akadeemiline ning sellest lähtuvalt peaks alljärgnevasse ka suhtuma.

Aga siiski. Rääkides Venemaa suhetest Euroopa Liiduga ütles Fjodorov, et Moskva eelistab selgelt rohkem suhelda pealinnadega ja vähem Brüsseliga. Samas käis ta välja mõtte, et Euroopa Liit ilma Balti riikideta oli parem liit. Huvitav, huvitav, millise künka otsast vaadatuna:)

Soome puhul ei jätnud Fjod…

Van der Linden segab hämades jälgi

Kujutis
Lubasin endale, et sellest mehest siin blogis enam ei kirjuta. Ta tõesti ei vääri liiga suurt tähelepanu. Aga ei saa ka vastamata jätta, kui ta Vene meedias ja firma Noble House Holding kodulehel avaldatu ümberlükkamise asemel hoopis mind ründab ning lihtsalt avalikkusele järjepannu häma ajab. Küsimus ei ole ju minus, vaid selles, kas ENPA presidendil van der Lindenil on Venemaal huvid või mitte.

Mulle tundub, et Rene van der Linden püüab kõigiti mööda hiilida tegelikest vastustest, mida temalt oodatakse. Van der Linden peaks eeskätt oma maine pärast muretsedes suhtlema Vene meediaga. Kuid veelgi olulisem, tööstusparki Vladimiri oblastis rajava firma enda kodulehekülg räägib täpselt samadel teemadel. Muuseas, tänane Postimees on kirjutanud päris hea artikli sesosas.

Jutt sellest, et mina oleks tema ees justkui vabandanud, on van der Lindeni nõrk kaitsetaktika. Ta kasutas seda esimest korda Tallinna pressikonverentsil, pannes mulle suhu sõnad, mida ma polnud öelnud. Muidugi ei ole see im…

Minu kõne Riigikogu Euroopa-debatil

Kujutis
Tänane Euroopa poliitika arutelu siin Riigikogu suures saalis on sattunud väga tähenduslikku ajahetke. Euroopa Liit on suure sisemise reformi eelõhtul, millest paljuski sõltub ühenduse töövõime mitmekski aastaks ette.

Kuid Euroopa ei saa tugevamaks pelgalt uue reformileppe läbi, mida tõenäoliselt ootab ees parem saatus kui põhiseaduslepet, vaid ikka eeskätt iga liikmesriigi pühendumise kaudu. Seepärast on ka meil väga oluline olla aktiivsemad Euroopa debatis nii kodus kui partnerite seas.

Isamaa ja Res Publica Liidu nimel tahaksin tunnustada valitsust väga hea koostöö eest, mida viimastel kuudel oleme kogenud uue raamdokumendi „Eesti Euroopa poliitika 2007-2011“ ettevalmistamisel. Iga sarnane poliitikadokument saab oma tuuma alles siis, kui selle üle on piisavalt vaielnud ka poliitikud ise.

President Toomas Hendrik Ilves ja Riigikogu esimees Ene Ergma on XI Riigikogule südamele pannud, et Euroopa debatt peaks olema senisest veelgi nähtavam ja kõnekam. See on seisukoht, millega saab vaid …

Siiras lugupidamine, Liina!

Kujutis
Mul on siiralt kahju, et Liina Tõnisson otsustas täna Riigikogust lahkuda. Minu arvates on Liina näol tegemist kõige paremas mõttes Eesti poliitika grand old lady'ga.

Alles eelmisel nädalal koos Sloveenia visiidil olles veendusin veelkord, kui särav ning vaheda mõtlemisega Liina on. Ta on olnud meie kaasaegse parlamentarismi tugisambaid, kelleta oleks raske ette kujutada ühtegi tõsist majandusteemalist debatti.

Liina arvas täna Riigikogu ees esinedes, et parlament on muutunud igavaks. Ma olen temaga sesosas nõus, et värvikust ning debattide kirge on tõesti viimastel aastatel nappinud. Samas usun, et Eesti poliitikas kasvav uus põlvkond võtab üle kogu parima kogemuse, millesse oma suure panuse on kindlasti andnud ka Liina. Siiras lugupidamine Sulle, Liina!

Lindeni-pressikonverentsi materjalid III

Parliamentary Assembly of Council of Europe
Resolution 1554 (2007)1 Conflict of interest

1. The Parliamentary Assembly underlines that transparency and accountability are the cornerstones of effective good governance and democracy at national and international level.
2. Public confidence in the way parliamentarians discharge their duties depends to a large extent on the presumption that they will not deal with matters in parliament in which they have a conflicting professional or personal interest. This applies also, mutatis mutandis, to international parliamentary institutions.
3. Therefore, before being appointed rapporteur in a committee, a member of the Parliamentary Assembly should disclose any professional, personal, financial or economic interest which might be considered relevant or conflicting with the subject of the report or with the country concerned by the report.
4. The Assembly also considers that members should be encouraged to make oral ad hoc declarations before speaking …

Lindeni-pressikonverentsi materjalid II

All on toodud mitteametlikud väljavõtted Rene van der Lindeni kõnest 2. juunil 2007 tööstuspargi avamise järel peetud pidulikul koosolemisel. Allikas: http://www.v-park.ru/index.files/firststoneceromony2.wmv
(Rene van der Lindeni kõne kestab 18. minutist kuni 27. minutini)

The information below consists of unofficial excerpts from the speech made by Rene van der Linden during the celebration following the opening of the industrial park on July 2, 2007. The source:
http://www.v-park.ru/index.files/firststoneceromony2.wmv
(The speech by Rene van der Linden lasts from the 18th minute to the 27th)


UNOFFICIAL EXCERPTS:
Rene van der Linden:

/…/I am very impressed by the way you have organized this celebration. Especially the blessing the ground and the land where WE expect and I am sure that we have there lot of activities/…/

/…/As the president of PACE which covers 47 members states in Europe, Russia is the member state of Council of Europe I visited by far the most times and I want to pay tribute…

Lindeni-pressikonverentsi materjalid I

LÜHIKOKKUVÕTE
EXECUTIVE SUMMARY
--
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) presidendi Rene van der Lindeni võimalikud majandushuvid Venemaal
--
Possible economic interests of Rene van der Linden,President of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe (PACE), in Russia.

--

Mr René van der Linden, President of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe (PACE) visited Tallinn on 18-19 September 2007.

During the above visit, President van der Linden accused Marko Mihkelson, Chairman of the European Affairs Committee of the Estonian Parliament and former Chairman of the Estonian delegation to PACE of spreading groundless rumours on his family’s asserted business interests in Russia. On 1 August 2007, Mr Mihkelson published an article “The Way Russian Propaganda Works” on his blog, in which he wrote: “Unfortunately in the last couple of years he [René van der Linden] has distinguished himself in transparent support towards Russia. Whether this positioning may also be influ…

Lindeni-pressikonverents on esmaspäeval

Kujutis
Eelmise blogiloo jätkuks tahaks siinkohal täpsustada, et pressikonverents, millel kavatsen tutvustada minu käsutuses olevat avalikku informatsiooni Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Rene van der Lindeni võimalikest majandushuvidest Venemaal, leiab aset esmaspäeval kell 12 Riigikogus. Selle järgselt avaldan informatsiooni ka siin blogis.

Tänane Postimees on avaldanud van der Lindeni üleskutse Anna Politkovskaja mõrva kiiremaks lahendamiseks. Teadupärast möödub homme täpselt aasta Anna mõrvast Moskvas. Siiani pole Venemaa õiguskaitseorganitel läinud korda asjasse selgust tuua.

Van der Lindeni avaldus on muidugi kiiduväärt. Kuid sellises hoiakus peegeldub siiski pigem juhuslik valik. Tänased Vene meediakanalid viitavad sellele, et Nižni Novgorodis nurjasid võimud Anna Politkovskaja mälestuseks kavandatud inimõigusaktivistide konverentsi. Veelgi enam, newsru.comi andmetel on võimud vahistanud viis välismaa kodanikku (3 hispaanlast, ühe inglase ja ühe sakslase), kellest üks…

Eile helistas mulle van der Linden

Kujutis
Eile õhtul Praha lennuväljal Sloveeniast tagasiteel olles helistas mulle Eestis oma pehmelt öeldes kummaliste avaldustega kurikuulsuse võitnud Rene van der Linden, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president.

Ta küsis, et mis mul siis plaanis. Mõistsin kohe, millest jutt. Lindeni Tallinnas käigu ajal oli ta väga ärritunud, et julgesin oma 1. augusti blogiloos "Nii töötab Vene propaganda" kirjutada: "Paraku on ta viimasel paaril aastal silma paistnud läbinähtava sümpaatiaga Venemaa suunal. Kas seda hoiakut mõjutab ka tema perekonna väidetavad majandushuvid Venemaal, seda teab ta mõistetavalt ise."

Tõsi, van der Linden on lugenud sellest blogiloost sündinud BNSi ingliskeelset uudist, kus sõnapaar "väidetavad majandushuvid" on tõlgitud nagu "reported economic interests". Tunnistagem, vahe on oluline. Seepärast palusin tal nii Tallinnas kui ka eile telefonitsi esmalt tõlkida originaalne blogilause ja alles seejärel otsustada oma edasised sammud…

Sloveenia õppetund

Kujutis
Viimasel kolmel päeval toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooni ametlik visiit imeilusa päikesepaistega Ljubljanasse sisendas veendumust, et 1. jaanuarist esimest korda Euroopa Liidu juhtriigiks asuv Sloveenia on selleks tõsiseks katsumuseks päris hästi valmis.

Nüüd siin Praha lennuväljal kohtumistele tagasi mõeldes poeb isegi väike kadedus hinge, sest Sloveenia on suutnud meist siiski pisut edukamalt Euroopasse integreeruda. Kuigi Schengeni süsteemiga liitume koos aastavahetusel, on just eurole üleminek see, mis jätab Eesti paraku tuntavalt Sloveenia selja taha.

Mulle tundub, et Eesti valitsused ei teinud viimastel aastatel mitte kõik enesest oleneva eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2007. Räägiti palju sellest, et meist midagi ei sõltu, kuid konkreetseid samme (kasvõi avaliku sektori kulutuste ohjeldamine näiteks või hea diplomaatiline ja poliitiline lobitöö Brüsselis) siiski ei astutud. Või ei tehtud seda piisava järjekindlusega.

Nüüd me oleme olukorras, kus anal…

Gazprom reedab Kremli pettumuse

Kujutis
Gazpromi eilne teade Euroopa tarbijatele, et seoses Ukraina maksevõlgnevustega võivad taas tekkida probleemid gaasitarnetega, viitab Kremli pettumusele Ukraina ennetähtaegsete parlamendivalimiste tulemustes.

Oranži bloki (Tõmõšenko ja Juštšenko) napp edu lubab eeldada, et Ukraina uut valitsust ei hakka moodustama mitte Viktor Janukovitš, vaid Julia Tõmõšenko. Mõistagi on see vaid hetkeprognoos, kuid selge on see, et Moskvale antipaatse Tõmõšenko bloki muljetavaldav tulemus oli mõneti ootamatu.

Gazpromi käik pole üllatav, pigem isegi oodatud. Paraku on see aga nii läbinähtav, et raske on uskuda pelgalt "majanduslikku kalkulatsiooni" vaevalt paar päeva pärast valimisi. Lisaks sellele, et jutt käib väidetavast 1,3 miljardi dollarilisest võlast, osundab Gazprom nüüd ka sellele, et Ukraina maksab gaasi eest keskmiselt kaks korda vähem kui Euroopa teised riigid.

Seega pole välistatud, et Ukraina uue valitsuse loomist hakkab saatma vägikaikavedu Gazpromiga. Loodetavasti see siiski ei …

Putini peadpööritavad viraažid

Kujutis
Mäng nimega "valime presidenti" jätkub Venemaal täie hooga. Täna tegi president Putin üllatuslikult teatavaks, et kandideerib Venemaa Riigiduumasse Ühtse Venemaa esinumbrina. Selle sammuga on kindel, et Ühtne Venemaa võtab 2. detsembril selgelt üle 300 koha ehk konstitutsioonilise enamuse.

Kuigi seadused lubavad presidendil kandideerida, nagu kinnitati ka Venemaa keskvalimiskomisjonist, on see siiski äärmiselt tavatu. Igatahes on mõeldamatu, et demokraatlikus riigis võtaks president samal ajal kandideerida mõnda teise valitavasse ametisse.

Putini tänased sensatsioonilised avaldused (ka see, et temast võiks saada peaminister) kinnitavad veelkordselt, et Kremli tänasel peremehel pole mõtteski võimu juurest lahkuda. Käib vaid skeemitamine ning etendus avalikkusele. Formaalselt võib ta isegi Kremli kabineti vabastada, kuid vaid "väärikale" ehk teisi sõnu kuulekale kandidaadile.

Samal ajal aga hullutatakse avalikkust propagandasaadetega nagu Arkadi Mamontovi dokumentaalsaa…