Euroopa julgeolekustrateegia tulevikust

Päev pärast seda, kui Ühendriikide president Bush hoiatas Kolmanda maailmasõja eest, istuti Brüsselis Solvay raamatukogus koos rääkimaks Euroopa julgeolekustrateegia tulevikust.

Euroopa Julgeoleku ja Kaitse Agenda (SDA) korraldatud aastakonverents tõi siia Brüsselisse kokku päris esindusliku seltskonna, kus peakõnelejateks olid Euroopa Komisjoni volinikud Franco Frattini (pildil) ja Günther Verheugen.

Sisuliselt oli see üritus üheks sammuks Euroopa uue ehk uuendatud julgeolekustrateegia väljatöötamisel. Teatavasti on Prantsusmaa president Sarkozy tulnud välja ideega, et tuleva aasta teisel poolel võiks Euroopa Liit saada endale värskendatud visiooni julgeolekuohtudest ning nende vastu võitlemisest.

2003. aasta detsembris heakskiidetud Euroopa Liidu esimene ühine julgeolekustrateegia on küll mitmete tänastegi esinejate arvates hea dokument, kuid see ei anna piisavaid vastuseid tegevuste suhtes, kuidas julgeolekuohtudega toime tulla. Milline saab olema ikkagi Euroopa tulevane kaitseidentiteet ning koostoime NATOga, need on küsimused, mis jäid ka täna siin lõpuni vastamata.

Arvestades sellega, et debatt Euroopa julgeolekustrateegia tulevikust on muutumas üha intensiivsemaks, poleks sugugi paha ka Eestil võtta siin sisse aktiivsem hoiak. Üheks võimaluseks on algatada paralleelselt ka meie julgeolekupoliitika aluste ümbervaatamine.

2004. aastal Riigikogu otsusega heakskiidetud julgeolekupoliitika alused on hea dokument, mis tänase päeva kontekstis vajab ehk vaid mõnedes detailides täpsustusi. Näiteks energiajulgeoleku ja kliimamuutuste temaatikas või ka seoses Eesti ühenimesega Schengeni õigusruumiga. Lisaks muidugi vajavad üle hindamist muutused globaalses julgeolekupildis.

Aegsasti ettevõetud kodutöö aitaks meil olla sisukamalt valmis kaasa rääkima ka meile oluliste teemade kajastamisel võimalikus tulevases üleeuroopalises dokumendis.