Putin jättis suhted Euroopaga muutmata

Nagu eeldada võiski, ei andnud tänane Euroopa Liidu ja Venemaa järjekordne tippkohtumine Portugalis Mafras mingeid mõõtuandvaid tulemusi. Venemaa president Putin käitus ettearvatult ambitsioonikalt, andmata vähimalgi määral järele Kosovo tuleviku debatis või vastastikuse turujuurdepääsu põhimõtetes energiaküsimustes.

Iseenesest oleks ka illusoorne olnud oodata, et valimisteks valmistuv Putin (täna registreeriti ta ametlikult kandidaadiks) Läänele ootamatult mingi meeldiva üllatuse vormistaks. Suhted Moskva ja Brüsseli vahel on viimastel aastatel piisavalt jahtunud ning vähemalt praegu ei näita Venemaa eesotsas Putiniga erilist tahet neid üles soojendada.

Selle asemel süüdistab Moskva hoopiski Euroopa Liitu solidaarsuses, mis takistavat suhete edasist arendamist. Moskva mure on täiesti mõistetav, sest Venemaa taktika suhetes Euroopa Liiduga on üles ehitatud kahepoolsetele suhetele liikmesriikidega. Samas on aga Euroopa Liit hoopiski suurendanud viimasel ajal ühist käitumist välispoliitikas, sealhulgas suhetes Venemaaga. Ka Reformileppe loodetav jõustumine ainult suurendab seda ühiskäitumist.

Lisaks nendele kääridele on suhteid külmutamas veel ka suurenev väärtuslõhe (sõnavabaduse, demokraatia ja õigusriigi küsimustes). Eriti ilmekalt on see tunnetatav Venemaa soovis ja nüüd ka tegevuses muutmaks valimiste vaatlusmehhanisme nii Venemaal endal kui endise Nõukogude Liidu regioonides. Seesugune ettepanek on juba koostatud OSCE kohtumiseks novembri lõpul.

Valimiste vaatluspõhimõtete muutmiskatse on Venemaa otsene surveavaldus Läänele, mida ei tohiks OSCE kohtumisel kindlasti läbi lasta. Vastasel juhul tekib küll tõsine kahtlus, kas Venemaa on ikkagi pädev kuuluma näiteks demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid kaitsvasse Euroopa Nõukokku.

Kuid Mafras igav polnud. Viimastel rahvusvahelistel kohtumistel ülbevõitu enesekindlusest pakatav Putin ei jätnud märki maha panemata ka nüüd. Kosovo tulevikust rääkides võrdles Putin eurooplasi hulludega, kes habemenoaga ringi jooksevad. Selle ebadiplomaatilisusega osutas Putin Kosovo kaasuse järellainetuse ohule Hispaanias, Rumeenias ja mujal.

Muide, Euroopa ja Venemaa suhetest on oma blogis võtnud kirjutada ka BBC ajakirjanik Mark Mardell. Kasulik lugemine, kus ka meid pisut mainitud on.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
mis mõte on kohtumisel, kus midagi ei otsustata???
27 oktoober, 2007 07:42
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave