Imeilusas Estorilis Euroopa tulevikust

Imeilusas Estorilis peetav Euroopa rahvusparlamentide delegatsioonide traditsiooniline kogunemine (COSAC) annab lootust, et veel sellel aastal valitsusjuhtide allkirju ootav Reformilepe saab heakskiidu kõigi liikmesmaade poolt.

Kuigi parlamentaarset kriitikat kuuldi siingi, ei olnud ükski arvamus selgelt lepet eitav. Saksa kolleeg lootis koguni, et ratifitseerimine võiks ümber saada juba Sloveenia eesistumise lõpuks 2008. aasta keskel.

Ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso oli optimistlik, leides, et Euroopa lihtsalt ei saa toimida edukana ilma uue leppeta. Peamisteks muutujateks nimetas ta ühisosa kasvu sise- ja justiitsküsimustes, välis- ja julgeolekupoliitikas ning energiapoliitikas. Bulgaaria kolleegi murele, et "euro" pole bulgaarlastele mõistetav (peaks olema kasutusel ka "evro"), andis Barroso kiire vastuse - see pole teema.

Konverentsil liigub ringi ka Hollandi parlamendi ülemkoja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Rene van der Linden. Siiani pole mul temaga kokkupuudet olnud ning näib, et suur skandaali tekitamise tuju (nagu ta mulle paari nädala eest lubas) on tal üle lainud. Huvitav küll, miks??

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
välis-ja julgeolekupoliitiks ei kavatse suurriigid küll mitte grammigi ära anda-nad pole seda seni teinud, ega tee ka tulevikus. Nii ka energiapolitikas. Igaüks võitleb ka euroliidus eelkõige iseenda eest: isegi kui kuskil järgi antakse, tahetakse vähemalt samaväärselt vastu saada.
16 oktoober, 2007 00:00
M-M. K ütles …
Tahaksin küsida, kas energiapoliitika seisukohal leiavad suurriigid mingit rolli ka hetkel katsetusel oleval Cerni termotuumareaktoril? Asjaolu, et EL ja NATO tahavad omavahelist koostööd suurendada on vägagi tervitatav, kuid kas meile on kasulik see, et NATO tahab ka Venemaaga koostööd suurendada?
16 oktoober, 2007 08:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave