Imeilusas Estorilis Euroopa tulevikust

Imeilusas Estorilis peetav Euroopa rahvusparlamentide delegatsioonide traditsiooniline kogunemine (COSAC) annab lootust, et veel sellel aastal valitsusjuhtide allkirju ootav Reformilepe saab heakskiidu kõigi liikmesmaade poolt.

Kuigi parlamentaarset kriitikat kuuldi siingi, ei olnud ükski arvamus selgelt lepet eitav. Saksa kolleeg lootis koguni, et ratifitseerimine võiks ümber saada juba Sloveenia eesistumise lõpuks 2008. aasta keskel.

Ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso oli optimistlik, leides, et Euroopa lihtsalt ei saa toimida edukana ilma uue leppeta. Peamisteks muutujateks nimetas ta ühisosa kasvu sise- ja justiitsküsimustes, välis- ja julgeolekupoliitikas ning energiapoliitikas. Bulgaaria kolleegi murele, et "euro" pole bulgaarlastele mõistetav (peaks olema kasutusel ka "evro"), andis Barroso kiire vastuse - see pole teema.

Konverentsil liigub ringi ka Hollandi parlamendi ülemkoja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Rene van der Linden. Siiani pole mul temaga kokkupuudet olnud ning näib, et suur skandaali tekitamise tuju (nagu ta mulle paari nädala eest lubas) on tal üle lainud. Huvitav küll, miks??

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
välis-ja julgeolekupoliitiks ei kavatse suurriigid küll mitte grammigi ära anda-nad pole seda seni teinud, ega tee ka tulevikus. Nii ka energiapolitikas. Igaüks võitleb ka euroliidus eelkõige iseenda eest: isegi kui kuskil järgi antakse, tahetakse vähemalt samaväärselt vastu saada.
16 oktoober, 2007 00:00
M-M. K ütles …
Tahaksin küsida, kas energiapoliitika seisukohal leiavad suurriigid mingit rolli ka hetkel katsetusel oleval Cerni termotuumareaktoril? Asjaolu, et EL ja NATO tahavad omavahelist koostööd suurendada on vägagi tervitatav, kuid kas meile on kasulik see, et NATO tahab ka Venemaaga koostööd suurendada?
16 oktoober, 2007 08:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave