Hillary Clintoni maailm
Kes jälgib Ameerika Ühendriikides arenevat presidendivalimiste kampaaniat, see ehk on tähele pannud ajakirja Foreign Affairs ettevõtmist avaldada juhtivate kandidaatide nägemused maailmapoliitikast. Värskeimas numbirs maalivad oma tulevikupildi maailmast demokraatide suursoosik Hillary Clinton ja vabariiklaste raudvara John McCain.
Kui võtta mõlemad esseed võrdlusse, siis suures plaanis on nendel vähe erinevusi. Esmaolulisena nähakse ikkagi Ühendriikide liidrirolli tugevdamist või taaskindlustamist vaba maailma juhtimisel, kuigi mõlemad, eriti mõistagi Clinton, tunnistavad vajadust alliansside järele demokraatlike riikide vahel. Seega on vabaduse väärtusmõõde jätkuvalt oluline nii demokraatide kui vabariiklaste välispoliitilises visioonis.
McCain läheb koguni niikaugele, et kutsub üles vabadest ja demokraatlikest riikidest moodustama Demokraatlikku Liigat. Ikka selleks, et vastu seista kasvavale survele autoritaarsete riikide või fundamentalistlike ideoloogiate poolt. Ka pole tema meelest Venemaal kohta G8 seas, mis peaks tagasi muudetama demokraatlike riikide klubiks.
Clinton seevastu pakub G8 eeskujul välja luua maailma suurimaid süsinikdioksiidi koguseid väljastavate riikide vahel grupp E8.
Regionaalsetest teemadest on mõlema peatähelepanu ikkagi Lähis-Idal ning mõistagi eeskätt Iraagi sõjal. Kui McCain usub, et sõda Iraagis on võidetav ning hädavajalik võita suurema stabiilsuse saavutamiseks laiemalt kogu Lähis-Idas, siis Clinton näeb lahendusena Iraagist võimalikult kiiremat lahkumist kahasse diplomaatiliste jõupingutustega regiooni rahustamiseks. Ta koguni räägib sellest, et hakkaks Iraagist välja tõmbuma juba esimese 60 ametipäeva sees.
Nii Clinton kui McCain tajuvad, et USA suurim väljakutse 21. sajandil saab olema Hiina. Euroopast räägivad mõlemad kui olulisest liitlasest, kuid eriti McCaini puhul on meie regiooni taju erksam ning ka otsusekindlam. Samas ei näi ka Clinton tegevat illusioone Venemaa arengutest, kuigi ütleb, et oleks viga näha Venemaas vaid ohtu.
Muide, just täna avaldatud viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt juhib Clinton veenvalt demokraatide hulgas. Tema edu Barak Obama ees on juba 31 protsendipunkti. Samas vabariiklaste seas on tõusuteel New Yorgi endine linnapea Rudy Giuliani, kes juhib näitleja Fred Thompsoni ees 17 protsendipunktiga. John McCain jääb kolmandana maha 19 protsendipunkti.
Kui võtta mõlemad esseed võrdlusse, siis suures plaanis on nendel vähe erinevusi. Esmaolulisena nähakse ikkagi Ühendriikide liidrirolli tugevdamist või taaskindlustamist vaba maailma juhtimisel, kuigi mõlemad, eriti mõistagi Clinton, tunnistavad vajadust alliansside järele demokraatlike riikide vahel. Seega on vabaduse väärtusmõõde jätkuvalt oluline nii demokraatide kui vabariiklaste välispoliitilises visioonis.
McCain läheb koguni niikaugele, et kutsub üles vabadest ja demokraatlikest riikidest moodustama Demokraatlikku Liigat. Ikka selleks, et vastu seista kasvavale survele autoritaarsete riikide või fundamentalistlike ideoloogiate poolt. Ka pole tema meelest Venemaal kohta G8 seas, mis peaks tagasi muudetama demokraatlike riikide klubiks.
Clinton seevastu pakub G8 eeskujul välja luua maailma suurimaid süsinikdioksiidi koguseid väljastavate riikide vahel grupp E8.
Regionaalsetest teemadest on mõlema peatähelepanu ikkagi Lähis-Idal ning mõistagi eeskätt Iraagi sõjal. Kui McCain usub, et sõda Iraagis on võidetav ning hädavajalik võita suurema stabiilsuse saavutamiseks laiemalt kogu Lähis-Idas, siis Clinton näeb lahendusena Iraagist võimalikult kiiremat lahkumist kahasse diplomaatiliste jõupingutustega regiooni rahustamiseks. Ta koguni räägib sellest, et hakkaks Iraagist välja tõmbuma juba esimese 60 ametipäeva sees.
Nii Clinton kui McCain tajuvad, et USA suurim väljakutse 21. sajandil saab olema Hiina. Euroopast räägivad mõlemad kui olulisest liitlasest, kuid eriti McCaini puhul on meie regiooni taju erksam ning ka otsusekindlam. Samas ei näi ka Clinton tegevat illusioone Venemaa arengutest, kuigi ütleb, et oleks viga näha Venemaas vaid ohtu.
Muide, just täna avaldatud viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt juhib Clinton veenvalt demokraatide hulgas. Tema edu Barak Obama ees on juba 31 protsendipunkti. Samas vabariiklaste seas on tõusuteel New Yorgi endine linnapea Rudy Giuliani, kes juhib näitleja Fred Thompsoni ees 17 protsendipunktiga. John McCain jääb kolmandana maha 19 protsendipunkti.
Kommentaarid