Sloveenia õppetund

Viimasel kolmel päeval toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooni ametlik visiit imeilusa päikesepaistega Ljubljanasse sisendas veendumust, et 1. jaanuarist esimest korda Euroopa Liidu juhtriigiks asuv Sloveenia on selleks tõsiseks katsumuseks päris hästi valmis.

Nüüd siin Praha lennuväljal kohtumistele tagasi mõeldes poeb isegi väike kadedus hinge, sest Sloveenia on suutnud meist siiski pisut edukamalt Euroopasse integreeruda. Kuigi Schengeni süsteemiga liitume koos aastavahetusel, on just eurole üleminek see, mis jätab Eesti paraku tuntavalt Sloveenia selja taha.

Mulle tundub, et Eesti valitsused ei teinud viimastel aastatel mitte kõik enesest oleneva eurole üleminekuks 1. jaanuarist 2007. Räägiti palju sellest, et meist midagi ei sõltu, kuid konkreetseid samme (kasvõi avaliku sektori kulutuste ohjeldamine näiteks või hea diplomaatiline ja poliitiline lobitöö Brüsselis) siiski ei astutud. Või ei tehtud seda piisava järjekindlusega.

Nüüd me oleme olukorras, kus analüütikud räägivad euro võimalikkusest Eestile alles 2015. aasta kurvas perspektiivis. Ma ei tahaks laskuda siin arutellu plusside ja miinuste ja muude rahapoliitiliste küsimuste üle, kuid mulle tundub, et me lihtsalt ei saa oodata nii kaua. Midagi peab ette võtma enne seda, sest euro ei tähenda Eestile mitte üksnes rahapoliitilist, vaid ka julgeolekupoliitilist küsimust. Meie tagasitee Euroopasse ei lõpe enne, kui me oleme liitunud euroga.

Kommentaarid

Unknown ütles …
ja kas siis lõpeb (see tagasitee, ma mõtlen), kui me juba euroga liitunud oleme?
03 oktoober, 2007 22:07
tambet ütles …
Midagi oleks tulnud ette võtta juba ammu. Selleks oleks aga vaja valitsust kes viitsib endale probleemi teadvustada, tegutseda eesmärgipõhiselt ja vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid.
Meie praegune valitsus ju seda ei ole.
Oleme ausad - oli ju tunduvalt lihtsam teisaldada teadagi mis (ei ütle et see vale oli) kui teha otsuseid, mis käiks päris paljude inimeste mugavuse ja rahakoti pihta.
04 oktoober, 2007 10:59
Marko Mihkelson ütles …
Svenile: loomulikult on see paljuski märgilise iseloomuga küsimus ja eks Euroopa Liit on ju ise edenev. Kas me näiteks täna ikka kujutame hästi ette ELi näiteks aastal 2050? Kuid rahaliitu kuulumise küsimus on minu hinnangul siiski olulise julgeolekutähendusega küsimus.

Tambetile: Sulle on raske vastu vaielda. Kui meenutada meie viimast valimiskampaaniat, kus kaks erakonda võidu pakkusid palgarallit, siis ega see eriti euromeelsust ei reeda. Aga sellele vaatamata usun, et pole hilja strateegia paika panna. Pelgalt aktsiisidega mängimisest ei piisa. Esmaspäeval on Ansip meil komisjonis, kus arutame just valitsuse Euroopa poliitikat aastateks 2007-2011. Üks küsimus on ka euro.
04 oktoober, 2007 12:57
Anonüümne ütles …
Ma loodan, et kohtusite oma visiidi ajal siis ka Sloveenia rahandusministriga ja tegite natuke seda unarusse jäänud poliitilist lobitööd tasa. Maailmavaateliselt on ju Sloveenia rahandusminister Teie partner ja just tema paneb Sloveenia eesistumise ajal lauale teemad, mida arutatakse.

Ainult tegelikult siuke tunne on, et ega siin midagi ikka ELi seest muuta ei saa - ise peame oma rahaasjad kuidagi imeväel korda ajama.
05 oktoober, 2007 11:38
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave