Argentiinas tehti ajalugu

Värvika ja glamuurse Cristina Fernandez de Kirchneri võit Argentiina presidendivalimistel on tõmmanud tango sünnimaale teenitult suure tähelepanu. Eva Peroni ja Hillary Clintoniga võrreldud Kirchner on Argentiina esimene naispresident, kes muuhulgas võtab ameti üle oma mehelt Nestorilt.

Vasaktsentristlike hoiakutega Kirchner on sillutanud teed presidendiks sisuliselt ülikoolipingist alates. Abiellumine juuraõpingute ajal Nestor Kirchneriga ning senaatoriks valimine 1989. aastal on paljudes tekitanud ilmekaid võrdlusi Clintonite looga Ühendriikides. Ehk isegi rohkem just Hillaryga kui Evitaga võrrelduna ongi Cristina praegu kujunenud maailma meediaväljaannete staariks.

Maailma ühe glamuurseima riigipeana on Cristina Kirchner (ametisse asumine on 10. detsembril) ilmselt meedia vaateväljas ka edaspidi. Tema edu sõltub aga mõistagi rohkem sellest, kuidas majanduslikult küllaltki volatiilse lähiminevikuga riik suudab vältida üleliigset administratiivset sekkumist (Argentiina on majandusvabaduselt 157 riigi hulgas 109.) ning mida teeb valitsus vaesuse leevendamiseks (enam kui veerand elanikest elab allpool vaesuspiiri).

Samuti on põnev jälgida, kas ja kuivõrd aktiivseks ning kaasarääkivaks muutub Kirchner Ladina-Ameerikas või isegi kaugemalgi. Just Nestor Kirchneri valitsemise ajal taandus Argentiina traditsioonilisest USA-kesksest hoiakust, andes ruumi aktiivsemale läbikäimisele nii Venetsueela kui Kuubaga. Mis juhtub aga siis, kui USAs peaks valimised võitma Kirchneri võrdluskuju - Hillary?

Kommentaarid

tambet ütles …
On see reaalne, et naine oma mehest üldse erinevat poliitikat ajama hakkab?
29 oktoober, 2007 13:14
Maiko ütles …
Jh, osav nipp!

Kes järgmisena? Ljudmilla Putina?
30 oktoober, 2007 12:30
Anonüümne ütles …
Vaatame, valimised rõhuvad populismile igal pool, häälte saamiseks võib ju chaveziga flirtida, aga mis reaalsed kasu see tuua võiks...

Euroopa sotsdemokraatia ja ladina-ameerika vasakpopulismi vahe on selles, et euroopas rahastatakse "sotsiaali" kõrge lisaväärtusega toodete müümisest, ehk siis oma "sotsiaali" toodavad inimesed ise, aga Chavezi poliitika jagab naftarahasid vaestele, ilma, et nood selle saamiseks midagi teeksid.
30 oktoober, 2007 16:28
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave