Argentiinas tehti ajalugu
Värvika ja glamuurse Cristina Fernandez de Kirchneri võit Argentiina presidendivalimistel on tõmmanud tango sünnimaale teenitult suure tähelepanu. Eva Peroni ja Hillary Clintoniga võrreldud Kirchner on Argentiina esimene naispresident, kes muuhulgas võtab ameti üle oma mehelt Nestorilt.
Vasaktsentristlike hoiakutega Kirchner on sillutanud teed presidendiks sisuliselt ülikoolipingist alates. Abiellumine juuraõpingute ajal Nestor Kirchneriga ning senaatoriks valimine 1989. aastal on paljudes tekitanud ilmekaid võrdlusi Clintonite looga Ühendriikides. Ehk isegi rohkem just Hillaryga kui Evitaga võrrelduna ongi Cristina praegu kujunenud maailma meediaväljaannete staariks.
Maailma ühe glamuurseima riigipeana on Cristina Kirchner (ametisse asumine on 10. detsembril) ilmselt meedia vaateväljas ka edaspidi. Tema edu sõltub aga mõistagi rohkem sellest, kuidas majanduslikult küllaltki volatiilse lähiminevikuga riik suudab vältida üleliigset administratiivset sekkumist (Argentiina on majandusvabaduselt 157 riigi hulgas 109.) ning mida teeb valitsus vaesuse leevendamiseks (enam kui veerand elanikest elab allpool vaesuspiiri).
Samuti on põnev jälgida, kas ja kuivõrd aktiivseks ning kaasarääkivaks muutub Kirchner Ladina-Ameerikas või isegi kaugemalgi. Just Nestor Kirchneri valitsemise ajal taandus Argentiina traditsioonilisest USA-kesksest hoiakust, andes ruumi aktiivsemale läbikäimisele nii Venetsueela kui Kuubaga. Mis juhtub aga siis, kui USAs peaks valimised võitma Kirchneri võrdluskuju - Hillary?
Vasaktsentristlike hoiakutega Kirchner on sillutanud teed presidendiks sisuliselt ülikoolipingist alates. Abiellumine juuraõpingute ajal Nestor Kirchneriga ning senaatoriks valimine 1989. aastal on paljudes tekitanud ilmekaid võrdlusi Clintonite looga Ühendriikides. Ehk isegi rohkem just Hillaryga kui Evitaga võrrelduna ongi Cristina praegu kujunenud maailma meediaväljaannete staariks.
Maailma ühe glamuurseima riigipeana on Cristina Kirchner (ametisse asumine on 10. detsembril) ilmselt meedia vaateväljas ka edaspidi. Tema edu sõltub aga mõistagi rohkem sellest, kuidas majanduslikult küllaltki volatiilse lähiminevikuga riik suudab vältida üleliigset administratiivset sekkumist (Argentiina on majandusvabaduselt 157 riigi hulgas 109.) ning mida teeb valitsus vaesuse leevendamiseks (enam kui veerand elanikest elab allpool vaesuspiiri).
Samuti on põnev jälgida, kas ja kuivõrd aktiivseks ning kaasarääkivaks muutub Kirchner Ladina-Ameerikas või isegi kaugemalgi. Just Nestor Kirchneri valitsemise ajal taandus Argentiina traditsioonilisest USA-kesksest hoiakust, andes ruumi aktiivsemale läbikäimisele nii Venetsueela kui Kuubaga. Mis juhtub aga siis, kui USAs peaks valimised võitma Kirchneri võrdluskuju - Hillary?
Kommentaarid
Kes järgmisena? Ljudmilla Putina?
Euroopa sotsdemokraatia ja ladina-ameerika vasakpopulismi vahe on selles, et euroopas rahastatakse "sotsiaali" kõrge lisaväärtusega toodete müümisest, ehk siis oma "sotsiaali" toodavad inimesed ise, aga Chavezi poliitika jagab naftarahasid vaestele, ilma, et nood selle saamiseks midagi teeksid.