Socor paneb Venemaa vastutama

Ida- ja Kesk-Euroopa parimaid asjatundjaid Vladimir Socor kirjutab oma tänases analüüsis, miks ei tohiks Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee valida jaanuaris omale presidendi riigist, mis ei täida peaaegu ühtegi endale võetud kohustust.

Mõistagi peab Socor silmas Venemaad ning oma analüüsis ei lähe ta mööda ka Rene van der Lindeni rollist selles. Väga hea ülevaade mõistmaks, kui keerulisse olukorda on sattunud see 1949. aastast tegutsev rahvusvaheline organisatsioon.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Infoks: blogi avalehega on probleem, palub avada faili BLOGSPOT[1].
23 oktoober, 2007 11:13
Marko Mihkelson ütles …
Just kontrollisin. Peaks olema ok. Aga kui kusagil brauseris ei tööta, andke märku.
23 oktoober, 2007 11:24
Anonüümne ütles …
van der Linden on niigi oma väljaütlemistega kõvasti selle organisatsiooni tõsiseltvõetavuse kahtluse alla viinud, kui mingi ime läbi peaks veel Margelovi kandidatuur läbi minema, siis on asjad ikka väga halvasti. Viimane aeg Euroopal(ENPA-l) oma selgroogu näidata! Kahjuks pole kursis, millise süsteemiga uus president valitakse, kuid Vene Föderatsiooni esindaja ei ole kindlasti see isik, kes peaks hakkama rääkima demokraatiast ja inimõigustest!
23 oktoober, 2007 12:01
Anonüümne ütles …
see asi ei ela ega sure: laiali ajada ka keegi ei taha, liig tülikas, pealegi peaks tinnistama ühe organisatsiooni mõttetust, mis ometi oli loodud, edendamaks läänelikke väärtusi ja seda viimast ei saa juba PR-i pärast lubada.
23 oktoober, 2007 13:56
Marko Mihkelson ütles …
Argole: valimismõte lihtne. Presidendiamet on roteeruv poliitiliste gruppide vahel. Nüüd järg EDG ehk Euroopa Demokraatide Grupi käes, mille esimees Ühtse Venemaa ja Briti tooride toel on Margelov. Meilt kuulub sinna muuseas Rahvaliidust Ester Tuiksoo. Otsustab oma lõpphääletusel assamblee jaanuaris, kuid suur on tõenäosus, et seal väga vastu ei puigelda, kui enne pole teisiti otsustatud.
23 oktoober, 2007 22:39
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave