Värvika Benaziri võitlus

Pole mingit kahtlust, et praegu Pakistanis arenevad sündmused mõjutavad kõige otsesemalt olukorda laiemalt nii Lähis-Idas, islamimaailmas kui kaugemalgi. Benazir Bhutto naasmine koju pärast kaheksa-aastast eksiilis elamist tähistab olulist murrangut enne jaanuari peetavaid parlamendivalimisi.

See, et Pakistani võimud eesotsas president Pervez Musharrafiga tegid võimalikuks korruptsioonisüüdistuste taandamise kaudu Bhutto saabumise kodumaale, võib anda võimaluse Benaziri kolmandaks peaministriajaks (varasemad kaks olid 1988-90 ja 1993-96).

Üleeilne ohvriterohke atentaadikatse sünnilinna Karachi saabunud Benaziri vastu üksnes kinnitab, kui väga ei taha teatud jõud värvika ning jõulise demokraatiast rääkiva naise asumist Musharrafi kõrvale.

Pakistan on oma loodepiirkondadega teatavasti oletatav varjupaik nii Al Qaeda juhile Osama bin Ladenile kui Talibani juhtkonnale ja toetajatele. Pärast valitsusjõudude rünnakut "Punasele mošeele" (Lal Masjid) Islamabadis selle aasta suvel on islamiäärmuslikud jõud alustanud sõjalist tegevust Musharrafi kukutamiseks.

Tõsi, Musharraf on olnud äärmusjõudude märklauaks juba kaua aega. Nüüd siis sai sama tunda ka Bhutto. Analüütikute hinnangul võib see "tervitusrünnak" viia Musharrafi ja Bhutto tegeliku liiduni. Kas see ikkagi tekib, kaua püsib ning millega päädib, on muidugi ise küsimus.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
ei maksa sest bhuttost väga sillas olla: omal ajal lubas võimule tulles eriti palju ära teha, sh naiste õiguste osas, aga ei teinud midagi...
20 oktoober, 2007 20:55
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave