Segadused Lätis mõjutavad ka Eestit

Lätis juba pikemat aega küpsenud sisekriis ei jäta paraku jälge mitte üksnes riigi enda arengule ning rahvusvahelisele kuvandile, vaid kaudselt mõjutab ka vahetuid naabreid. Ka meid.

Tahame seda või mitte, kuid paljudele on Läti (nii nagu Eesti või Leedu) siiski üks kolmest Balti riigist. Sisemised jamad ühes riigis võivad üldpildis peegelduda piirkonnale laiemalt.

Kui siia lisada veel Läti suhteliselt kriitilisem majandusseis, siis on negatiivseid uudiseid paraku on rohkem ning see võib tõsiselt mõjuda usaldusele kogu Balti regiooni suhtes.

Kommentaarid

KT ütles …
paraku just nii see on ... vaatamata kõigile pingutustele seda sidet vältida. osa nii mõnegi mehe aurust on läinud mantrana korrutamisele, et me ei ole Balti riik. ent me oleme. meeldib siis see või mitte.

seetõttu peabki Balti koostöö meie jaoks oluline olema - toetades nõrgimat lüli (sry, Läti) hoiame endki tugevamana.
19 oktoober, 2007 19:33
Marko Mihkelson ütles …
Nii see on. Meie jaoks pole mingit alternatiivi toimivale Balti koostööle, isegi kui see teinekord keeruline on. Kui Läti on haavatav, oleme seda ka meie.
19 oktoober, 2007 21:09
Anonüümne ütles …
meid on , iseäranis kadunud Lennart Meri poolt kohati lausa meeleheitlikult üritatud tituleerida "põhjamaade riigiks". Aga neist põhjamaadest tulev reaktsioon on pigem olnud tõrjuv: nii tavainimeste poolt, kellele eestlased on pigem mustatööjõud, kui ka poliitiliselt, kuna ükski Põhjamaadest ei soovi end siduda riigiga, kellel on pidevalt Venemaaga probleeme.

Kuigi eestis vaadatakse lätlastele pigem ülevalt alla, siis reaalne elu sunnib ikka koostööle. Leedukad on pigem huvitet tugevatest sidemetest Poolaga - ajalooline taust on äärmiselt tugev.
21 oktoober, 2007 02:16
Anonüümne ütles …
"Kuigi eestis vaadatakse lätlastele pigem ülevalt alla..." - mina vaatan kõiksugustele 'Salasilmadele' ülevalt alla.

Tüür, miks mulle ei peaks meeldima olla Balti riik? Olla mina ise?
Sellal, kui Su juhendatav politoloogiaüliõpilane L. ei tee vahet integratsioonil ning immigratsioonil, ei maksa siin teha sõnu toetusest nõrgemale!
Tõnis Bleive
07 aprill, 2010 01:21
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave