Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2011 postitused

Eesti paremad ajad on veel ees

Kujutis
Eesti Vabariigi sünnipäeval tabasin ennast korduvalt mõttelt, et meil on riik ja rahvas, mille üle võime olla siiralt uhked. Ma olen presidendiga ühel meelel, et me peame andma endale täna rohkem aega saavutatut hinnata ning samas koosmeelele ja kogukondlikule teineteisetoele edasi liikuda.
Alanud kümnendil on minu arvates Eesti peamiseks eesmärgiks meie kõigi elujärje sihikindel parandamine. Eestil on läinud hästi. Me oleme raputanud ennast lahti Nõukogude impeeriumist ja pöördunud edukalt tagasi läänemaailma kultuuriruumi. Meil õnnestus edukalt triivida globaalse majanduskriisi ohtlike karide vahel, luues võimalusi uueks kasvuks ning kindlustades meie väikeriigi rahvusvahelisi positsioone.
Kunagi varem Eesti ajaloos pole meil olnud nii palju sõpru ja liitlasi kui nüüd. See on tõsine väärtus, mille hoidmise ja tugevdamise nimel tuleb meil iga päev tõsiselt tööd teha.
Samas on ilmne, et kuulumine ühte või teise organisatsiooni ei anna meile automaatselt hüvesid. Keegi ei paranda meie el…

Hea näide Eesti-Vene koostöö võimalikkusest

Kujutis
Eesti regionaalminister Siim Kiisler (foto: Delfi.ee) võõrustas eile ja täna Tallinnas oma Venemaa kolleegi Viktor Basarginit, kellega sõlmiti ka piiriülese koostöö memorandum. See on hea näide Eesti ja Venemaa suhete edenemisest konkreetsetes küsimustes. Seejuures on piiriülene koostöö täna nähtavasti paremas seisus, kui paljudel varasematel aastatel.
Viimast mõjuatavad minu arvates kaks peamist tegurit. Esiteks on piiriülene koostöö meie piiriäärsetele valdadele ja maakondadele loomulik huvi, mis võimaldab uusi võimalusi ja vahendeid kaasates oluliselt elavdada kohapealset majandus- ja elukeskkonda. 
Teiseks suureks kaasaaitajaks on Euroopa Liidu naabruspoliitika raames eraldatavad vahendid, mida Eesti-Läti-Vene piiriülesteks projektideks on käesoleva eelarveperioodil (2007-2013) kavandatud kokku 43 miljonit  eurot.
Nimetatud programm toetab eeskätt nii pehmeid tegevusi kui investeeringuprojekte. Programmi partneriteks saavad olla nii avaliku sektori asutused, mittetulundusühendused ku…

Venemaa suur võimalus

Kujutis
Äripäev kirjutas kolmapäeval juhtkirjas, et “turismi mõttes oleks viisavabaduse sõlmimine Venemaaga lihtsalt asjade loomulik areng” ning “teiseks aitaks vaenukirve mahamatmine kaasa Eesti majanduse elavnemisele”. Toimetus küsis retooriliselt: mis “kasu me sellest väiklasest naabrivihkamisest saame? Et surume aga hambad risti ja kinnitame, et ei tee Venemaaga mitte kunagi mitte mingit koostööd?” Edasise debati huvides vajaks need pisut emotsionaalsed arvamused selgitust ning asjakohast lahtiharutamist. Alustan viisavabaduse võimalikkusest Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. 
Minu arvates võiks seda küsimust käsitleda eeskätt kui Venemaa suurepärast võimalust ennast kahasse majanduse innovaatilisemaks ümberkorraldamisega ka poliitiliselt moderniseerida.
Eestis teame ju hästi, et ilma konkreetsete eesmärkide ning selleks vajalike sammudeta poleks meie lõimumine Euroopaga kulgenud sugugi nii kiiresti ja edutoovalt. See puudutas ka viisavaba liikumise saavutamist meie kodanikele nii tänases Sc…

Reaganil oli suur panus Eesti taasvabanemises

Kujutis
Pühapäeval möödub sada aastat USA 40. presidendi Ronald Reagani sünnist. See on aastapäev, mida tähistatakse paljudes maailma riikides, sest selle suurmehe tegevus jättis väheseid ükskõikseks ning mõjutas olulisel määral maailma arenguid. Ka Eestis on Reagani sünniaastapäev leidnud kenasti tähelepanu. 
Eesti taasvabanemine oli imeline protsess. Mäletan hästi 1988. aasta sügist, kui me Tartu Ülikooli kursusevendadega "vanas Pällis" enne magamaminekut arutasime, kaua see impeerium veel püsti seisab ning kaua läheb aega Eesti vabanemiseks. Siis oli üldine arvamine, et ehk hiljemalt kümne aasta pärast oleme priid. Me ei kujutanud tollel hetkel ettegi, et ülikooli lõputunnistusel ilutseb juba Eesti riigivapp.
Sama vähe kujutasime me ette toonase USA presidendi Reagani tegelikku panust Nõukogude Liidu lagundamisse. Salajane majandussõda ning järjekindel survepoliitika Nõukogude Liidu suhtes andsid võimsa tulemuse. Võib julgelt väita, et kui poleks olnud Reagani julgust ja sihikindlu…

Marko Mihkelsoni (258) kampaaniaüritused

Kujutis
Alates tänasest käivitan Harju- ja Raplamaal viimase aktiivse perioodi oma valimiskampaanias, kus on juba praegu ette planeeritud terve rida üritusi ja kohtumisi. Kindlasti tuleb siia lisa, millega hoian Teid jooksvalt kursis. Täpsuse huvides tuletan meelde, et Riigikogu eelolevatel valimistel kandideerin 258. numbri all Harju - ja Raplamaal. 
Aga siin on hetkel kindlalt kavas olevad kohtumispaigad (enamik nendest on Laari kohvikud):
3.02. kell 1800 - Raplas šašlõkibaaris Karavan - Mis toimub Egiptuses ja kas see segab puhkuseplaane? 4.02. kell 1800 - Viimsis Jussi pubis  - raamatu "Venemaa: valguses ja varjus" esitlus  5.02. kell 1700 - Raplas šašlõkibaaris Karavan - raamatu "Venemaa: valguses ja varjus" esitlus 6.02. kell 1700 - Tallinnas kinos Artis - Ronald Reagani 100. sünniaastapäeva tähistamine 8.02. kell 1800 - Tabasalus kohvikus Osvald - raamatu "Venemaa: valguses ja varjus" esitlus 9.02. kell 1800 - Keilas kohvikus Kegel - raamatu "Venemaa: valgus…

Tartu rahu aastapäev ja Eesti-Vene tänased suhted

Kujutis
Täna möödub 91 aastat Tartu rahu sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Selle dokumendi tähendust meie iseseisva riikluse tekkel on väga raske ülehinnata. Korduvalt on seda nimetatud Eesti sünnitunnistuseks, mistõttu sageli esitatud küsimused leppe kehtivusest või mittekehtivusest on pigem retoorilised. Tartu rahuleppe ajalooline tähendus on iseseisvale Eestile püsiv ning aegumatu.
Ma olen suuresti nõus meie suursaadikuga Moskvas Simmu Tiigiga, kes avaldas tänases Eesti Päevalehes Jaanus Piirsalu küsimustele vastates arvamust, et Eesti-Vene suhted on täna ehk rahulikumad kui paljudel varasematel aastatel. Tõepoolest, diplomaatilisel tasandil on toimumas vaikne edasiliikumine, Vene turistide arv on tõusuteel ning Venemaa on Rootsi ja Soome järel meie kolmas kaubanduspartner.
Siit võiks ju küsida, et mis takistab poliitilisel tipptasandil suhete silumist ning aastaid oodanud kahepoolsete lepete lõppvormistamist. Tahan rõhutada, et Eesti erinevad koalitsioonid, kus on osalised olnud…

Põhja-Euroopast võib saada uus kasvumootor

Kujutis
Eestil on kujunenud suurepärane võimalus oma heast eelarvedistsipliinist, madalast võlakoormusest ja toimivatest e-lahendustest lähtuvaid arengueeliseid kasutades mitte tuimalt üle võtta Põhjala mudelit, mis elanikkonna vananedes vajab niigi uuendamist, vaid kujundada koos partneritega 21. sajandi globaalsele konkurentsile vastupidava ja eduka regiooni.
Viimasel paaril aastal peaasjalikult läänemaailma raputanud finantskriis avas Euroopas mitmed mädapaised ning näitas ilmekalt, et üldise heaolu tagatiseta upitamise inerts on paljud riigid surunud globaalse majanduse konkurentsirallis koormava võlahunniku alla.
Euroopa majanduse probleemid on seotud mitte niivõrd ühenduseülestest kitsaskohtadest, kuigi ka neid on märkimisväärsel hulgal (siseturu tõketest kuni teadus- ja arendustegevuse vähene rahastamiseni võrreldes näiteks põllumajandusega), vaid eeskätt ühe või teise riigi sisepoliitilistest otsustest ning ühenduse enda seatud mängureeglite eiramisest.
Samas on päris selge, et Euroopa …