Reaganil oli suur panus Eesti taasvabanemises


Pühapäeval möödub sada aastat USA 40. presidendi Ronald Reagani sünnist. See on aastapäev, mida tähistatakse paljudes maailma riikides, sest selle suurmehe tegevus jättis väheseid ükskõikseks ning mõjutas olulisel määral maailma arenguid. Ka Eestis on Reagani sünniaastapäev leidnud kenasti tähelepanu. 

Eesti taasvabanemine oli imeline protsess. Mäletan hästi 1988. aasta sügist, kui me Tartu Ülikooli kursusevendadega "vanas Pällis" enne magamaminekut arutasime, kaua see impeerium veel püsti seisab ning kaua läheb aega Eesti vabanemiseks. Siis oli üldine arvamine, et ehk hiljemalt kümne aasta pärast oleme priid. Me ei kujutanud tollel hetkel ettegi, et ülikooli lõputunnistusel ilutseb juba Eesti riigivapp.

Sama vähe kujutasime me ette toonase USA presidendi Reagani tegelikku panust Nõukogude Liidu lagundamisse. Salajane majandussõda ning järjekindel survepoliitika Nõukogude Liidu suhtes andsid võimsa tulemuse. Võib julgelt väita, et kui poleks olnud Reagani julgust ja sihikindlust 1980ndate aastate algul, poleks Moskva olnud sunnitud ka alustama perestroikat. Kirjutan sellest lähemalt oma raamatus "Venemaa: valguses ja varjus".

Mul on väga hea meel, et Riigikogu väliskomisjon pidas vajalikuks üksmeelselt toetada minu pakutud avaldust seoses Reagani sünniaastapäevaga. Selles kutsume muuhulgas Tallinna linnavalitsust üles jäädvustama Ronald Reagani nimi pealinna avalikus ruumis. Parim koht selleks oleks minu arvates välisministeeriumi taga asuv nimetu park, kus Nõukogude ajal oli kommunist Hans Pöögelmanni kuju. On tulnud aeg tähistada vääriliselt Eesti taasiseseisvumisele sedavõrd palju kaasa aidanud president Reagani nimi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave