Hea näide Eesti-Vene koostöö võimalikkusest


Eesti regionaalminister Siim Kiisler (foto: Delfi.ee) võõrustas eile ja täna Tallinnas oma Venemaa kolleegi Viktor Basarginit, kellega sõlmiti ka piiriülese koostöö memorandum. See on hea näide Eesti ja Venemaa suhete edenemisest konkreetsetes küsimustes. Seejuures on piiriülene koostöö täna nähtavasti paremas seisus, kui paljudel varasematel aastatel.

Viimast mõjuatavad minu arvates kaks peamist tegurit. Esiteks on piiriülene koostöö meie piiriäärsetele valdadele ja maakondadele loomulik huvi, mis võimaldab uusi võimalusi ja vahendeid kaasates oluliselt elavdada kohapealset majandus- ja elukeskkonda. 

Teiseks suureks kaasaaitajaks on Euroopa Liidu naabruspoliitika raames eraldatavad vahendid, mida Eesti-Läti-Vene piiriülesteks projektideks on käesoleva eelarveperioodil (2007-2013) kavandatud kokku 43 miljonit  eurot.

Nimetatud programm toetab eeskätt nii pehmeid tegevusi kui investeeringuprojekte. Programmi partneriteks saavad olla nii avaliku sektori asutused, mittetulundusühendused kui ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Eelmise aasta augustist novembrini väldanud taotlusvoorus esitati 23,6 miljonile eurole kokku 230 projektitaotlust, mis näitab suurt huvi piiriüleseks koostööks.

Lisaks sellele on naabruspoliitika rahastusprogrammist võimalik finantseerida ka suuremahulisi riikidele strateegiliselt olulisi investeeringuprojekte, mida viiakse ka ühiselt ellu. Eestile on siin esmatähtsad Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti rekonstrueerimine, liiklemis- ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel, Narva-Ivangorodi unikaalsete bastionite arendamine ühtse piiriülese kultuuri- ja turismiobjektina ning majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond. Nimetatud investeeringuteks peaks Euroopa Komisjon oma arvamuse esitama lähikuude jooksul.

Eriti viimati mainitud projektide rakendamiseks aga ka tervikuna piiriülese läbikäimise elavdamiseks oli äärmiselt oluline täna Tallinnas sõlmitud Eesti-Vene kööstöömemorandum. Kiisleri ja Basargini kohtumine Tallinnas sillutab loodetavasti teed pikaajalisele ja tulemuslikule koostööle, sest suure tõenäosusega on Euroopa Liidu vahendeid meil võimalik kasutada ka uue eelarveperioodi (eeldatavalt 2014-20) raames. 

Tänase Tallinna kohtumise järel võib arvata, et Eesti ja Venemaa on teinud tubli sammu lähemale aastaid  lahendusi ootavate piiriületusprobleemide lahendimsiele. Samuti on tähtis, et memorandumi preambulas kinnitatud tahe arendada Eesti ja Venemaa vahel "strateegilist koostööd ja partnerlust ning sõbralikke suhteid Eesti ja Vene rahva vahel" saaks jätku ka teistes suhtlusvaldkondades.

Kommentaarid

trebla ütles …
Kas ei saaks piiriülese koostöö raames taastada sealpool piiri olnud algupärast rahvuslust - ajaks Lenoingradi oblastis ingerisoome ja vadja asja, pihkva oblastis setu asja, võib-olla uuriks Novgorodi veetšee (Vene demokraatia juurte) algtekste algkeeles...?
21 veebruar, 2011 00:17
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave