Postitused

PUTINIT KIMBUTAV VÄÄRAMATU JÕUD VENEMAAD VEEL EI MUUDA

Kujutis
Äsja arutas kogu maailm pingsalt selle üle, mis on juhtunud Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-un’iga. Mõned spekuleerisid koguni, et noormees on surnud, mõned jällegi leidsid ta koroonavarjust Wonsani kuurortpalees. Igatahes said paljud teada, kes võiks olla Kimi järglane, kui peaks juhtuma halvim. Kui aga midagi sarnast peaks juhtuma Venemaa praeguse liidriga, siis kogu maailm oleks veelgi keerulisema mõistatuse ees. See paneb tahtmatult küsima, kas Venemaa pole täna kohati salapärasemgi kui Põhja-Korea? 
Youtube’i tuntumaid Venemaa analüütikuid Valeri Solovei on mitu kuud väsimatult levitanud arvamust, et president Vladimir Putin on isiklikult vastakuti vääramatu jõuga. Mõistukõnes vihjab ta Putini tervisele, mis olevat ajakriitilise iseloomuga. Spekulatsioone Putini tervise üle on esitatud varemgi, kuid nagu autoritaarsetele riikidele kohane, on Kremli peremehe tervisenäidud kümne luku taga.
Nii võimueliidis häid kontakte omav Solovei kui näiteks Putini kursusekaaslane KGB akadeemia pä…

USA PRESIDENDIVALIMISED KUI REFERENDUM TRUMPI ÜLE

Kujutis
Vähem kui 200 päeva enne USA presidendivalimisi näib olevat selge, et seekordseks peaküsimuseks  kujuneb ei miski muu kui Donald Trumpi sobivus jätkamaks  veel neli aastat Valges majas. Teiste sõnadega kujuneb presidendivalimistest omamoodi referendum, kus antakse hinnang ka sellele, kui hästi või halvasti on Trump hakkama saanud koroonapandeemiaga USAs.
Kuigi Trump tegi kõik selleks, et oma sisepoliitilise lõhestamistaktikaga takistada endise asepresidendi Joe Bideni võimalusi tõusta demokraatide peakandidaadiks, see ebaõnnestus. See on Trumpi esimene minikaotus teel presidendivalimistele, sest just Bidenit on peetud vabariiklaste seas kõige tõsisemaks vastaseks.
Üleriigilised arvamusküsitlused näitavad praegu Bidenile küll edu, kuid see pole ilmne. Aprilli esimesel poolel toetavad Bidenit keskmiselt 48 ja Trumpi 43 protsenti küsitletutest. Pealegi ei taga üleriigilised edunumbrid valimispäeval veel võitu. Ka Hillary Clinton sai 2016. aasta valimistel üle riigi ligi 3 miljonit häält ro…

KAS EESTIST SAAB PÄRAST KRIISI DIGITAALNE SUURRIIK?

Kujutis
Kriisid, konfliktid ja sõjad on olnud ja paraku jäävad edaspidigi inimkonna arengu lahutamatuks osaks. Nad kerkivad esile justkui hoiatuste või teenäitajatena. Ükski raputus ei jää tagajärgedeta. Küsimus on vaid selles, kes, mida ja kuidas nendest murdehetkedest õpib. 
Globaalse ulatusega kriisid, mis kiirendavad maailma jõujoonte muutumise protsessi, on geopoliitiliselt seismilisel alal asuvale Eestile ohtlikud, kuid samas pakuvad ka võimalusi. Viimase saja aasta jooksul on mõlemad maailmasõjad ja Nõukogude impeeriumi lagunemine toonud Eesti käekäigule pöördelise mõjuga tagajärgi. Kahel korral tähendas see meile vabaduse saavutamist, kolmas aga tõi sünge ja traagilise lämbumisperioodi Nõukogude rahvaste vanglas.  
Kuigi Eesti valikuvõimalused on maailmapoliitika suurhoovustes triivides sageli piiratud, sõltub siiski väga palju ka meie enda visioonist ja julgusest sellele pühenduda. President Lennart Meri ütles 2001. aasta 24. veebruaril:  “Me ei saa jõukat ja õnnelikku Eestit üles ehit…

UKRAINA ALLUTAMISE SALAOPERATSIOON KOODNIMEGA "MEDVETŠUK"

Kujutis
Ma tahan, et kõik järgnev oleks vaid minu fantaasia. Ütleme siis moodsas poliitilises leksikas, unenägu. Kui see osutub aga kasvõi osaliselt tõeks, siis võimalik oht Eesti ja teiste Balti riikide julgeolekule kasvab tuntavalt.  
Venemaal toimuvad praegu suured muutused. Sisuliselt pannakse meie silme all toime põhiseaduslik riigipööre, mille eesmärgiks on kindlustada KGB/FSB nomenklatuuri ja isiklikult Vladimir Putini diktatuur veel vähemalt järgmiseks 12 aastaks, tõenäoliselt aga palju kauemaks. 
Venemaa põhiseadusmuudatused, rahvusvahelise õiguse allutamine Venemaa seadustele ja selles kõiges väljenduv geopoliitiline ambitsioonikus on osa Putini suurest strateegiast – 20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi ehk Nõukogude impeeriumi lagunemise vähemalt osaline tagasipööramine. Plaan maksimum oleks lisaks Vene piiride laiendamisele näiteks Ukraina ja Valgevene arvel ka NATO lagundamine, mis Kremli arvates oleks võimalik ootamatu hübriidse rünnaku puhul Balti riikide vastu. 
Vladim…

AJALOOMÄLUST JA AJALOO VÕLTSIMISEST

Kujutis
14. mail 1996 pidas president Lennart Meri ajalooteemalise aulaloengu Tartu Ülikoolis, kus muuhulgas ütles „Olen olnud, nagu teate, ajaloohuviline, ja seepärast on mul eelsoodumus vahest ajaloo rolli üle tähtsustada. Samas olen veendunud, et turvalist tulevikku saab Eestile tagada üksnes kogu meie ajalookogemus. Ühel riigil ei saa olla kahte ajalugu, mis seisavad seljad vastamisi. Kultuur toodab julgeolekut. Poliitiline kultuur peab otsekui laevasillas suutma igal hetkel täpselt määrata riigi asendit ajas ja ruumis. Mõlemad koordinaadid on definitsioonilt lakkamatus muutumises, ja niisama tundlikult peab sellele muutumisele reageerima Eesti dialoog ümbritseva maailmaga, kui tahame, et Eesti laev püsiks Eesti kursil ka külgtuules või tormis.” 
Need on võimsad ja ajatud sõnad, mis kõige paremal moel sobivad sisse juhatama 73 Riigikogu liikme algatatud avalduse eelnõu „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“ arutelu siit rahva esindamise kõrgest puldist.
Ajalugu on Eestile alati olnud palju l…

KAS EESTI VÄLISPOLIITIKA ON KATKI?

Kujutis
Maailmapoliitikas süvenev turbulents ja eripalgeliste väljakutsete rohkus alanud kümnendil asetavad Eesti väga keerulisse rahvusvahelisse keskkonda. See nõuab meilt tarka ja poliitiliselt ühtehoidvat diplomaatiat, mis aga eriti viimaste kuude sisepoliitiliste arengute tõttu on sattunud tõsise surve alla. 

Kaasaja üks tuntumaid visionääre, inimkonna ajalugu ja tulevikku käsitlevate menukite autorYuval Noah Hararipeab meie sajandi suurimateks globaalseteks ohtudeks tuumasõda, keskkonnakatastroofi ja tehnoloogilist kollapsit. Kõiki neid apokalüptilise purustusjõuga väljakutseid on võimalik hallata vaid läbi rahvusvahelise koostöö, mis ideaalses maailmas põhineks ühisvastutusel ning reegleid ja norme järgival maailmakorraldusel.

Rahvusvahelisele õigusele rajanevatel reeglitel põhinev maailmakord on Eesti ja meile sarnaste väikeriikide suurim julgeolekutagatis. ÜRO julgeolekunõukogu liikmena on meil eeloleva kahe aasta jooksul võimalus anda parim, et maailmakorras tekkinud lõhesid siluda ja …

WHY STALINIST HISTORY MATTERS TO PUTIN?

Kujutis
We don't know whether Russian President Vladimir Putin has read Yevgeni Zamyatin's dystopia "We" or George Orwell's even more famous novel "1984." We don't know whether cadets at the KGB school in Okhta were Putin studied were taught about these forbidden books, while his actions in restoring authoritarian power in Russia have been both Zamyatinian and Orwellian in nature. Russian special services are among the best in the world when it comes to manipulating the masses and public opinion. Chekists have over many decades polished to perfection the arts of deceit and creating false narratives and harnessed history to maintain their power and hide their crimes. While the KGB archives have described "1984" as "one of the most disgusting books about the Soviet Union," one of its most famous quotes: "Who controls the past controls the future: who controls the present controls the past," likely constitutes words to live by for e…