esmaspäev, 14. juuli 2014

VENEMAA PEAB UKRAINA VASTU HÜBRIIDSÕDA

Viimaste päevade uudised nii Moskvast kui Ida-Ukrainast kinnitavad, et veebruaris alguse saanud Venemaa väljakuulutamata hübriidsõda Ukraina vastu jätkub. Kasutusel on kõige erinevamad ründevahendid alates infosõjast lõpetades kaasaegse relvastuse kasutamisega. Ainus, mis puudu, on ametlik sõjakuulutus.

Uute provokatsioonide laine ning kõikvõimaliku raskerelvastuse saatmine Venemaalt Luhanski ja Donetski regiooni annab alust arvata, et Moskval pole mingit kavatsust oma agressiooni peatada. Pole välistatud, et Venemaa võib oma seniste positsioonide kinnistamiseks kasutusele võtta nn rahuvalvesekkumise taktika.

Vene diplomaatia töötab praegu palehigis, et saavutada rahvusvaheline tunnustus Ida-Ukrainas tegutsevatele Venemaa agressiooni läbiviivatele palgasõduritele ehk terroristidele. Putini ja Merkeli eilne kohtumine Brasiilias näis just sellele keskenduvat. 

Kui Lääs tõepoolest nõustub Venemaa survega, siis tulemuseks on äärmiselt ohtlik sündmuste areng. Nii tekiks Venemaal suurepärane võimalus Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järgselt lõigata Ukrainast uus tükk niinimetatud Uus-Venemaa ehk Novorossija näol.

Senine sündmuste käik kinnitab, et lääneriikide seatud sanktsioonid pole Venemaa presidendi otsustele suurt mõju avaldanud. Venemaa tunnetab õigustatult, et Euroopa Liidul ja lääneriikidel tervikuna on nappinud otsusekindlust ja ühtsust. Pole kahtlust, et Venemaa jätkab Ukraina-vastast agressiooni senikaua, kuni Lääs seda lubab.

Tänaseks pole enam jäänud ühtegi sisulist põhjust, miks ei peaks Euroopa Liit koheselt rakendama Venemaa suunal sektoripõhiseid sanktsioone koos Ameerika Ühendriikidega. Veel pole hilja, kuigi tänaseks on osaliselt ka Lääne otsustamatuse tõttu Ukrainas hukkunud juba sadu inimesi. Suurema katastroofi ärahoidmiseks tuleks kiirelt tegutseda.

teisipäev, 20. mai 2014

DELFI KÜSIB, MINA VASTAN


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?

Ma olen viimase 11 aasta jooksul juhtinud Riigikogus nii väliskomisjoni kui Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd.  Samuti on minu rahvusvahelise parlamentaarse kogemuse pagasis Eesti delegatsioonide juhtimine nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kui ka NATO Parlamentaarses Assamblees. Seega on kõik, mis toimub Euroopa tasandil, mulle ammu väga lähedane ning töö Euroopa Parlamendis oleks loomulik jätk eelnevale. 

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut?

Eestile on täna kõige olulisemad kaks teemat - julgeolek ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Need on teemad, millega olen kokku puutunud oma senises karjääris nii Postimehe ajakirjanikuna 1990ndatel kui nüüd viimased 11 aastat poliitikuna Riigikogus. Julgeoleku vallas on veel palju teha, et meie head partnerid Euroopa Liidus tajuksid Venemaalt lähtuvat püsivat survet või isegi ohtu, millega tuleb palju tõsisemalt tegeleda. Teiseks on Euroopa tervikuna täna maailma suures konkurentsis liiga aeglane ja väheinnovatiivne. Mida avatum, dünaamilisem ja innovatiivsem on Euroopa ühisturg, seda paremini läheb ka meie majandusel.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?

Euroopa Liit peaks vähem kulutama sisemist energiat regulatsioonide või piirangute kehtestamisele. Bürokraatia iseärasus juba on selline, et see toodab uut bürokraatiat või bürokraatlikku mõtteviisi. See on mu meelest Euroopa Liidu üks konnasilmasid, millest tulenevad  endiselt eksisteerivad turutõkked, vähene innovatiivsus ning arengut pärssiv minevikuinerts. Heaoluühiskonda pole võimalik üleval pidada mugava majandamise või populistliku poliitikaga.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?

Tegelikult on kogu kliimapoliitika üks suur küsimärk. Euroopa Liit on teinud märkimisväärselt palju energiaefektiivsuse tõstmiseks ning ka energiaallikate mitmekesistamiseks. Kuid samas on kehtestatud liiga karme nõudeid oma enda ettevõtete konkurentsivõime arvelt. Kui mind valitakse Euroopa Parlamenti, siis ühe oma peamise teemana võtan kindlasti käsitleda ka energiapoliitika tervikuna. Juba 2006. aastal olin ma Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee enrgiajulgeoleku raportöör.  

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?

Esiteks peaks Euroopa Liit kujundama Venemaa suhtes ühtse strateegilise hoiaku - kuidas ja milliseid suhteid me Putini Venemaaga üldse tahaksime näha. Arvestades Moskva varjamatut soovi taastada endine impeerium viisil või teisel, siis peab ka Euroopa Liit oma poliitika vastavalt ümber sõnastama. Eelolevad aastad saavad olema Venemaa ambitsioonide tõttu väga keerulised. Esmased sammud võiksid olla sellised -  esiteks tuleks Euroopa Liidul astuda sanktsioonipoliitikas vähemalt ühte sammu Ameerika Ühendriikidega. Mida ühtsem on Lääs, seda vähem on Moskval mänguruumi. Teiseks peab Euroopa Liit valima endale uuteks välispoliitika ja energiapoliitika eest vastutavateks volinikeks poliitikud, kes tunnevad Venemaad. Kolmandaks peaks Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega töötama sellise energiapoliitika nimel, mis tugevdaks ühenduse konkurentsivõimet ning samas vähendaks poliitilist sõltuvust Putini Venemaa korruptiivsest mõjust. Neljandaks peaks Euroopa Liit kokku leppima uues julgeolekustrateegias, mille üheks sisuks võiks olla liikmesmaade kaitsevõimekuse oluline kasvatamine. Kui tahame olla maailmas tegijad, peame oma huvisid suutma kaitsta mitte ainult ilusa jutuga. Venemaale oleks see arusaadav sõnum. Ja viiendaks, kindlasti peaks Euroopa Liit kõigiti jätkama nende Vene kodanikeühenduste toetamist, kes tahaksid näha oma riiki kaasaegses maailmas eduka, avatuna ning omaenda põhiseadust järgiva demokraatliku riigina.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.

Ennustamine on tänamatu, kuid üks on selge - valimistel tuleb pinev rebimine.

JUKU-KALLE RAIDI SOOVITUS EUROVALIMISTEL

kolmapäev, 14. mai 2014

VIIS SAMMU EUROOPA JULGEOLEKU TUGEVDAMISEKS


Selge on see, et meie ühine suurim mure täna on Eesti ja kogu Euroopa julgeolek. Paljudel kohtumistel üle Eesti olen viimastel nädalatel kogenud korduvalt küsimusi ja arvamusi, nagu näiteks – mida tegelikult plaanib Putin ning kui turvaline on meie tulevik.

Ütlen kohe, Putini kavatsusi ei tea ilmselt keegi peale tema enda, aga Eesti julgeolek on täna kindlamini tagatud kui kunagi varem me ajaloos.

Putini Venemaa ei varja juba ammu, et nende soov on viisil või teisel taastada kunagise impeeriumi hiilgus. Oli ju Nõukogude Liidu lagunemine nendele suur õnnetus. Sündmuste käik Ukrainas on paraku olnud suunatud ja mõjutatud just nendest Venemaa deržaava-ihadest.

Venemaa agressioon Ukraina vastu on juba praegu keeranud pea peale kogu Europpa julgeolekusüsteemi, mille üheks alustalaks oli 1975. aastal Helsingis sõlmitud kokkulepe kontinendi piiride puutumatusest ja teineteise suveräänsuse austamisest.

Just praegu on Eesti poliitikutel mängida eriti oluline roll Euroopa uue julgeolekustrateegia sõnastamisel. Meile on ilmne, et kõige paremini on see saavutatav koos tugevate ja sarnaselt mõtlevate liitlaste ja sõpradega. Täna on Eestil liitlasi ja sõpru rohkem kui kunagi varem.

See aga ei tähenda, et me ei peaks rohkem pingutama Euroopa suurema ühtsuse nimel. Mida toimevõimekam ja maailmas konkurentsivõimelisem on Euroopa, seda kindlam on ka meie tulevik.

Seepärast pean väga oluliseks järgmise viie sammu võimalikult kiiret ellurakendamist Euroopas Liidus:

1) Euroopa Liit peab vähendama oma sõltuvust Putini Venemaa korruptiivsest mõjust - see tähendab eeskätt energiapoliitika muutmist ning kaitsealase koostöö peatamist Kremliga, seejuures mitte ükski Mistral ei tohiks jõuda agressorini!

2) Me peame toetama kõigekülgselt Ukraina ja teiste Euroopa riikide euroopalikke pürgimusi, sest nende edu ja hakkamasaamine on ka meie edu;

3) Viivitamatult tuleks kokku leppida Euroopa Liidu uues julgeolekustrateegias, mis kajastaks kõiki meie sellekohaseid väljakutseid - selle üheks praktiliseks pooleks peaks saama liikmesmaade kaitsekulude suurendamine vastavalt võimevajadustele

4) Euroopa Komisjoni uue koosseisu kokkuseadmisel tuleb välispoliitika ja energiapoliitika eest vastutavateks valida poliitikud, kes teavad väga hästi Venemaa olemust;


5) Euroopa julgeolek on seda tugevam, mida konkurentsivõimelisem on Euroopa kogu maailmas. Seepärast on äärmiselt oluline võimalikult kiiresti jõuda kokkuleppele ühise vabakaubandusruumi loomises Ameerika Ühendriikidega.

laupäev, 15. märts 2014

KRIITILINE NÄDALAVAHETUS UKRAINAS



Olukord Ukrainas jätkab kahjuks pingestumist. Vaatamata rahvusvahelise kogukonna survele ja püüdlustele jätkab Venemaa oma sõjalise kohaloleku kasvatamist Krimmis ning koondab löögiüksusi Ukraina idapiiride lähedusse. Eilsed kahe ohvriga sündmused Harkivis kahjuks vaid kinnitavad provokatiivse keskkonna laienemist Ida-Ukrainas.

Alanud nädalavahetusel tuleb silma peal hoida eeskätt sündmustel Donetskis, Harkivis ja teistes idapoolsetes Ukraina linnades. Kahjuks ei ole siiani Ida-Ukrainasse jõudnud ühtegi rahvusvahelist vaatlusmissiooni. Veel pole hilja, kuigi olukord on muutunud väga halvaendeliseks.

Krimmi referendum annab etteantud tulemuse. Siin on kõige olulisem, kas ja kui kiiresti järgneb Venemaa tegevus Krimmi annekteerimisel. Samuti on liikumas kuuldused, et Krimmis asuvad Ukraina üksused võivad langeda rünnaku alla kohe pärast referendumit. 

Eelolevad päevad muutuvad seega eriti kriitilisteks ning rahvusvahelised jõupingutused Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse kaitseks peavad olema Venemaa jaoks selged ning jõulised.