Postitused

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

Kujutis
Abielureferendumil, kui see peaks üldse toimuma, ei otsustata ainult selle üle, kes Eestis võivad edaspidi abielluda ja kes mitte, vaid ka millisesse maailma hakkab Eesti mõtteliselt kuuluma. Ülekantud tähenduses on see meile kui brittidele  Brexit , kus lühiajalise sisepoliitilise kasulõikamise nimel polariseeriti elanikkond muuhulgas ka mõjuvaid väärkujutelmi kasutades ning lõpptulemusena toodi ohvriks riigi strateegilised huvid kaasaegses maailmas.    EKRE survel ühiskonda lõhestava rahvaküsitluse tegelik valik on selles, kas Eesti jääb edasi truuks demokraatlikule vähemuste õigusi kaitsvale lääne ühiskonnamudelile või vajub autoritaar-patriarhaalse küünilise populismi raskuse all pigem tagasi Vene mõjusfääri.   Meie omaaegne edu kiirel liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga on seletatav muuhulgas Eesti toonaste valitsuste kindla sooviga teha kõik selleks, et ennast lahti haakida Nõukogude impeeriumi taagast ja sulanduda tagasi vaba maailma poliitilisse kultuuriruumi.    Eesti diplomaat

ESTONIA-US RELATIONS AFTER BIDEN'S VICTORY

Kujutis
The most important strategic goal of Estonian foreign and security policy is to maintain and strengthen the allied space of democratic countries at the heart of which lie the United States of America. Cavalier of the Order of the Cross of Terra Mariana Joe Biden winning the presidential election created good premise for cooperation and unity in the free world. It is also the victory of dignified and respectful policy.   Joe Biden's victory holds at least three positive aspects for Estonia-USA relations. NATO members can breathe easy because the new U.S. president will not be toying with the idea of abandoning its allies to face deepening international challenges alone. U.S. military presence in Europe will be retained, while Biden is not likely to overlook Europeans' modest defense spending or violations of the principles of rule of law and protection of minorities in some European countries.   Secondly, Biden perceives Russia as the greatest threat to national security. In ris

EESTI-USA SUHTED JOE BIDENI VÕIDU JÄREL

Kujutis
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kõige tähtsamaks strateegiliseks eesmärgiks on hoida ja tugevdada demokraatlike riikide liitlasruumi, mille keskmes asuvad Ameerika Ühendriigid. Maarjamaa risti kavaleri Joe Bideni võit presidendivalimistel loob head eeldused koostöö ja kokkuhoidmise tugevnemiseks vabas maailmas. See on ühtlasi ka väärika ja lugupidava poliitika võit.     Bideni võidul on vähemalt kolm positiivset mõjutegurit Eesti-USA suhetele. Esiteks mõistab Biden väga hästi, et atlandiüleste suhete tugevusest sõltub ka Ühendriikide julgeolek. NATO liikmed võivad olla rahulikud, sest USA uus president ei mängi mõttega jätta liitlased maha või üksinda üha süvenevate rahvusvaheliste väljakutsetega. USA sõjaline kohalolek Euroopas jääb alles, kuid see ei tähenda, et Biden vaataks läbi sõrmede näiteks eurooplaste madalatele kaitsekulutustele või õigusriigi põhimõtete ja vähemuste  kaitse riivele üksikutes riikides.   Teiseks, Bideni meelest lähtub Ameerika Ühendriikidele suurim julgeo

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?

Kujutis
Vastamaks lähipäevil kõlada võivale küsimusele, kes võiks olla Eestile kasulikum USA president – kas Donald Trump või Joe Biden, tuleks esmalt mõelda sellele, millised on meie endi ootused Ameerika Ühendriikidele järgmise nelja aasta jooksul.    Alustada võib sellest, et USA on olnud ja on Eesti julgeoleku tagamise seisukohalt kõige olulisem liitlasriik. Ühendriikide najal on püsinud senise vaba maailma ruumikorraldus ja turvaala. Ükskõik kui palju Euroopa suuremad ka ei püüaks rõhutada strateegilist autonoomiat, Ühendriikide võimeulatust diplomaatiast ja kaitsejõududest dollarini arvestades pole Washingtonile alternatiivi. Seega sõltub kogu läänemaailm Hiina ja Venemaa ambitsioonide ohjeldamisel endiselt USA poliitilisest kursist.   Eesti ootustele vastaks USA kõige paremini siis, kui riik ...     ... tajuks oma liidrirolli tähtsust demokraatlike riikide seas, sest endassetõmbununa või arrogantsena (stiilis  America First ) ei suudeta tagada ka USAle endale oluliste strateegiliste ees

TRUMP ON OLNUD PUTINI PANTVANG

Kujutis
Vaadates tagasi Donald Trumpi neljale presidendiaastale tuleb tõdeda, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhted pole nii halvad olnud 1980. aastate algusest. Põhjuseid tuleb eeskätt otsida Venemaa agressiivses läänevastases välispoliitikas ning selleski, et vähemalt näiliselt on Kremli ambitsioone toitnud Trumpi arusaamatu isiklik romanss Vladimir Putiniga.  „Mulle meeldib Putin ja mina meeldin talle,“ ütles Trump eelmisel kuul kampaaniaüritusel Vandalias, Ohio osariigis. See pole esimene kord, kui Trump Putinit verbaalselt kallistab. Küll aga pole tema suust nelja aasta jooksul kostunud ühtegi tõsiselt kriitilist avaldust Venemaa presidendi suunal. Seejuures pole ta hoidnud tagasi oma liitlasi ründamast, sealjuures näiteks Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit otse lolliks sõimates.   Trumpi hämaratest seostest Venemaa erihuvidega on kirjutatud juba terve virn raamatuid ja sadu artikleid. Venemaa sekkumine USA sisepoliitikasse on tänaseks kujunenud püsiteemaks nii Ühendriikide luu

WHY BELARUS` BRAVE UPRISING MATTERS TO ESTONIA

Kujutis
Belarusians' brave uprising against Aleksandr Lukashenko's dictatorship has several potential consequences. Events near at hand could determine whether Belarus will remain an independent and sovereign country; whether the West can be trusted to protect democracy and civil liberties; whether Russia will swallow Belarus and in so doing restore its empire or whether Estonia and the other Baltic countries and their allies will succeed in deterring Russia from expanding its policy of aggression.   Let us be frank, we have not really cared about Belarus over the past few decades. Unlike Ukraine, Belarus has only strayed onto Estonia's foreign policy radar occasionally rather than being a regular.   While Belarus is an Eastern Partnership country, communication has been fraught with difficulty. The reason for this being at least in part its autarchy, courtesy of President Lukashenko's regime and support from the Kremlin.   Belarusians' apathy and apparent settling for what

PUTINI PLAAN KUJUTAB OHTU BALTI RIIKIDELE

Kujutis
Venemaa president Vladimir Putin on rebinud viimasedki saladuskatted oma ammuselt plaanilt saavutada maailma jõujoonte ümberjagamine viisil, mis võimaldaks tal Vene keisri Peeter I (kelle portree on Putini töökabinetis aukohal) järglasena taastada Vene impeerium ja kasvatada ühes sellega riigi globaalset mõju. Selle eesmärgi nimel on Kremlis tegutsetud sisuliselt Nõukogude Liidu lagunemisest saati, kuid just praegu maailmas kujunenud ja Moskvale näiliselt soodne olukord on tõukamas Putinit väga ohtliku avantüüri suunas. Balti riigid koos liitlastega peaksid arvestama lähematel kuudel suhetes Venemaaga võimaliku ohtliku turbulentsiga.   Esmapilgul võib see tunduda asjatu ärevuse tekitamisena, sest Putin on varemgi Lääne vastu kanget sõnavara kasutanud, Nõukogude Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks nimetanud ning Venemaa naabreid alavääristanud. Pealegi on Vene-Ukraina suhted juba kuuendat aastat enam kui turbulentsed ning ka Balti riikide okupeerimist e