Postitused

AJALOOMÄLUST JA AJALOO VÕLTSIMISEST

Kujutis
14. mail 1996 pidas president Lennart Meri ajalooteemalise aulaloengu Tartu Ülikoolis, kus muuhulgas ütles „Olen olnud, nagu teate, ajaloohuviline, ja seepärast on mul eelsoodumus vahest ajaloo rolli üle tähtsustada. Samas olen veendunud, et turvalist tulevikku saab Eestile tagada üksnes kogu meie ajalookogemus. Ühel riigil ei saa olla kahte ajalugu, mis seisavad seljad vastamisi. Kultuur toodab julgeolekut. Poliitiline kultuur peab otsekui laevasillas suutma igal hetkel täpselt määrata riigi asendit ajas ja ruumis. Mõlemad koordinaadid on definitsioonilt lakkamatus muutumises, ja niisama tundlikult peab sellele muutumisele reageerima Eesti dialoog ümbritseva maailmaga, kui tahame, et Eesti laev püsiks Eesti kursil ka külgtuules või tormis.” 
Need on võimsad ja ajatud sõnad, mis kõige paremal moel sobivad sisse juhatama 73 Riigikogu liikme algatatud avalduse eelnõu „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“ arutelu siit rahva esindamise kõrgest puldist.
Ajalugu on Eestile alati olnud palju l…

KAS EESTI VÄLISPOLIITIKA ON KATKI?

Kujutis
Maailmapoliitikas süvenev turbulents ja eripalgeliste väljakutsete rohkus alanud kümnendil asetavad Eesti väga keerulisse rahvusvahelisse keskkonda. See nõuab meilt tarka ja poliitiliselt ühtehoidvat diplomaatiat, mis aga eriti viimaste kuude sisepoliitiliste arengute tõttu on sattunud tõsise surve alla. 

Kaasaja üks tuntumaid visionääre, inimkonna ajalugu ja tulevikku käsitlevate menukite autorYuval Noah Hararipeab meie sajandi suurimateks globaalseteks ohtudeks tuumasõda, keskkonnakatastroofi ja tehnoloogilist kollapsit. Kõiki neid apokalüptilise purustusjõuga väljakutseid on võimalik hallata vaid läbi rahvusvahelise koostöö, mis ideaalses maailmas põhineks ühisvastutusel ning reegleid ja norme järgival maailmakorraldusel.

Rahvusvahelisele õigusele rajanevatel reeglitel põhinev maailmakord on Eesti ja meile sarnaste väikeriikide suurim julgeolekutagatis. ÜRO julgeolekunõukogu liikmena on meil eeloleva kahe aasta jooksul võimalus anda parim, et maailmakorras tekkinud lõhesid siluda ja …

WHY STALINIST HISTORY MATTERS TO PUTIN?

Kujutis
We don't know whether Russian President Vladimir Putin has read Yevgeni Zamyatin's dystopia "We" or George Orwell's even more famous novel "1984." We don't know whether cadets at the KGB school in Okhta were Putin studied were taught about these forbidden books, while his actions in restoring authoritarian power in Russia have been both Zamyatinian and Orwellian in nature. Russian special services are among the best in the world when it comes to manipulating the masses and public opinion. Chekists have over many decades polished to perfection the arts of deceit and creating false narratives and harnessed history to maintain their power and hide their crimes. While the KGB archives have described "1984" as "one of the most disgusting books about the Soviet Union," one of its most famous quotes: "Who controls the past controls the future: who controls the present controls the past," likely constitutes words to live by for e…

MIKS ON PUTINILE STALINLIK AJALUGU NII OLULINE?

Kujutis
Pole teada, kas Venemaa president Vladimir Putin on kunagi lugenud Jevgeni Zamjatini düstoopiat „Meie“ või George Orwelli veelgi kuulsamat novelli „1984“. Me ei tea, kas KGB koolis Ohtas, mille Putin lõpetas, nendest Nõukogude Liidus keelatud raamatutest räägiti, kuid tema tegevus autoritaarse võimu taastajana Venemaal on olnud nii zamjatinlik kui orwellilik
Venemaa eriteenistused on masside ja avaliku arvamusega manipuleerimises maailma osavaimate seas. Aastakümnete jooksul on tšekistid filigraanse peensuseni lihvinud petmise, võltsnarratiivide loomise ning rakendanud ajaloo oma võimu hoidmiseks ja kuritegude varjamiseks. 
KGB arhiivides on Orwelli „1984“ peetud küll „kõige jälgimaks raamatuks Nõukogude Liidu kohta“, kuid selle üks tuntumaid tsitaate, „kes kontrollib minevikku, see kontrollib tulevikku; kes kontrollib olevikku, see kontrollib minevikku,“ on ilmselt iga tšekisti katekismuseks.
Putini äsjase põhiseadusliku riigipöörde peamine eesmärk on kindlustada autoritaarse võimu ke…

KAS EKRE SOOVIB TÕESTI EESTI VENESTAMIST?

Kujutis
Kas kujutaksite ette, et Soome parlamendi spiiker hakkaks ühtäkki Venemaalt tagasi nõudma Karjalat ja nimetama kõiki seda kahtluse alla seadvaid kolleege Eduskuntas võrdseteks riigi reeturitega? Nende hulgas oma enda erakonna au- ja pärisesimeest. Ilmselt mitte. Eestis on see aga täna võimalik. 
Põlluaasal on kinnisidee. Ta on veendunud, et Eesti diplomaadid ja poliitikud, nende seas ka piirilepete üks autor Mart Helme, on äraandjad. Nad on lausa riigireeturid, kes ei hoolivat Eesti Vabariigi suveräänsusest ja tema territoriaalsest terviklikkusest. Piirileping Venemaaga, mis sai valmis juba 1996. aastal, olevat Eesti rahvuslike huvide vastane ja näitavat lömitamist Kremli ees. Karmid sõnad.
Eneselegi ootamatult Riigikogu esimeheks valitud Põlluaas pole siiani aru saanud, millist vastutust kogu parlamendi ja laiemalt Eesti ees ta kannab. Oma seisukohavõttude ja parlamenditöö juhtimisega näitab Põlluaas, et hea poliitilise tava järgimine pole talle mingi reegel. Juba esimestel päevadel Eu…

RATASE VALITSUS KALLUTAB EESTIT ISOLATSIOONI SUUNAS

Kujutis
Kui ühe väikeriigi sisepoliitika matab enda alla välispoliitilise järjepidevuse ja hägustab riigi rahvusvahelist kuvandit, siis geopoliitiliselt seismilisel alal asuvana on see oht kogu riigi julgeolekule. Eesti vajab igal ajahetkel tarka ja usaldusväärset diplomaatiat, sest meil lihtsalt on ellujäämiseks liitlasi vaja. Paraku on just lahkuv aasta meie välispoliitikas tähenduslik, kuna halvimal juhul võivad sel aastal alanud protsessid lõppeda ohtlikku isolatsiooni jäämisega. 
Sisepoliitilised tormituuled ja ühiskondade polariseerumine on viimastel aastatel demokraatlikes riikides levinud nähtuseks kujunenud. Eesti, keda paljud veel hiljuti sellise kurnava lõhestustegevuse suhtes immuunseks pidasid, ei ole kahjuks enam erand. 
Pöördepunktiks kujunesid kevadised Riigikogu valimised, kus oma kaotust mitte tunnistanud Jüri Ratas lasi põhja võimaluse võtta vastu Kaja Kallase pakkumine ja moodustada Euroopa liberaalide gruppi kuuluvate erakondade tugev koalitsioon. Selle asemel läks ta valit…