Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2008 postitused

Kossatšjov korraldas teadlikult skandaali

Kujutis
Kuidagi teisiti kui tahtliku provokatsioonina on raske kirjeldada Venemaa Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšjovi eilseid ja tänaseid väljaütlemisi Hantõ-Mansiiskis. Kuna diplomaatiat väga hästi tundev Kossatšjov pidi ette teadma, et tema selline provokatiivne tegevus viib rahvusvahelise skandaalini, siis võib seda pidada ettekavatsetud käiguks.

Eestit laimavate avalduste tegemine rahvusvahelisel foorumil, nagu selleks on kindlasti ka soome-ugri rahvaste maailmakongress, on kaugel heast diplomaatilisest tavast. President Ilvese käitumine selles olukorras oli ainuvõimalik.

Kahjuks see juhtum vaid kinnitab, kui habras ja emotsionaalne on pinnas Eesti-Vene poliitilistes suhetes. Kas ta seda soovis või mitte, kuid Kossatšjovil läks igatahes korda tõmmata tähelepanu Ilvese-Medvedevi kohtumise positiivselt faktilt tagasi suhetes valitsevatele pingetele. Seejuures viitab see veelkord Moskva vähesele valmisolekule edendada kahepoolsetes suhetes konstruktiivset meelt.

Eesti-Vene …

Ilves ja Medvedev ei üllatanud

Kujutis
Nagu arvata võiski, Eesti ja Venemaa presidentide tänane kohtumine Hantõ-Mansiiskis ei pakkunud üllatusi. Kuna tegemist oli sedavõrd harva kohtumisega, siis juba üksnes selle toimumise fakt ise on tähelepanuväärne.

Kindlasti tuli see viisakuskohtumine vaid kasuks Eesti-Vene suhetele. Samas on väga raske eeldada, et sellele järgneks väga kiireid muutusi. Medvedevi nõunik Sergei Prihhodko jättis palli endiselt Eesti poolele, mis pole kuigi lootustandev sisuka dialoogi loomiseks.

Väga iseloomulik oli ka see, kuidas näiteks Venemaa telekanal ORT oma õhtuses uudistesaates Vremja sündmusi näitas. Esiteks ei tehtud viidet Ilvese ja Medvedevi kohtumisele, ning teiseks lasti Venemaa Riigiduuma väliskomisjoni esimehel Konstantin Kossatšjovil teravalt kritiseerida Ilvese kõnet soome-ugri rahvaste maailmakongressi avamisel.

Esimene kokkuvõte Ilvese ja Medvedevi randevuust on lihtne. Kohtumine oli hea ja vajalik, kuid kaugeleulatuvaid järeldusi sellest pole mõtet teha. Kindlasti tuleks püüda konkreet…

Korraga Brüsselist ja Hantõ-Mansiiskist

Kujutis
Eilsed ja tänased kohtumised siin Brüsselis Euroopa Komisjonis olid väga head selleks, et mitmes olulises küsimuses valitsevat hetkeseisu tajuda. Lisaks energiavolinik Andris Piebalgsile ja laienemisvolinik Olli Rehnile olid kohtumised komisjoni mitme tippametnikuga, kelle "portfellis" on sellised teemad, nagu Läänemere strateegia dokumendi koostamine, Euroopa Liidu ja Venemaa algavad partnerluskõnelused, suhted naabritega (Ukraina ja Gruusia eeskätt), Euroopa Liidu välisteenistuse kujundamine ja mitmed teised küsimused.

Samal ajal olen püüdnud jälgida ka Hantõ-Mansiiskis toimuvat, kus vähemalt pressiteadete kaudu midagi väga põrutacat pole juhtunud. Võib olla vaid kaks momenti. Medvedevi retoorika Eesti-Läti suunal ajaloo ümberkirjutamise ja vähemuste diskrimineerimise üle pole küll sisu poolest üllatav, kuid näitab selgelt, et Kremlil puudub soov pöörata uut lehekülge kahepoolsetes suhetes. Meie diplomaadid võiksid aga tingimata üle kontrollida selle viite, et ajaloo hinda…

Venemaa ja ELi kõnelused tulevad rasked

Kujutis
Täna Hantõ-Mansiiskis alanud Venemaa ja Euroopa Liidu arvult 25. tippkohtumise peamiseks sõnumiks saab kahtlemata kauaoodatud partnerluskõneluste alustamine. Täpsemini algavad kõnelused küll alles mõni päev hiljem, 4. juulil Brüsselis.

Olgugi, et paar suuremat liikmesmaad on pakkunud kõneluste kestvuseks aasta, ei usu siiski paljud, et nii lühikese ajaga on võimalik pika aja jooksul kogunenud probleemidele vettpidav õiguskeel anda. Pigem on tõenäoline vähemalt paariaastane kõnelusteperiood. Lisaks siis veel ratifitseerimisprotsess.

Ei maksa unustada, et juba kõneluste alustamiseks vajaliku mandaadi kokkuleppimine võttis Euroopa Liidul aega 18 kuud. Kohe kõneluste alguses tuleb pooltel ühtlustada arusaamine, kui põhjaliku ja mis sisuga leppe üle ikkagi kõnelema hakatakse.

Venemaa soovib lühikest "vihmavarjulepet", millele järgneksid sektorlepingud. Euroopa Liit soovib aga kohe kõikehaaravat lepet. Juba see dilemma saab Euroopa Liidu sisemise ühtsuse proovikiviks. Need, kes tahak…

Mida oodata Ilvese-Medvedevi kohtumiselt?

Kujutis
Eesti ja Venemaa presidentide kohtumine Hantõ-Mansiiskis on kindlasti tähelepanu vääriv sündmus. Juba kasvõi sellegi pärast, et tipptasemel kohtuvad kahe naaberriigi poliitikud väga harva. Eks see ole kahjuks märgiks, et kahepoolseid suhteid ei saa pidada kaugeltki normaalseks.

Maksimaalselt pooletunniselt (võimalik, et vähemgi) kohtumiselt Ilvese ja Medvedevi vahel võiks oodata eeskätt sõnumit, mis viitab Moskva ja Tallinna soovile justkui keerata uus lehekülg omavahelistes suhetes. Sisuliselt tähendaks see valmisolekut kõigi probleemsete küsimustega tegelemiseks ilma, et neid seotaks kolmandate teemadega. Eriti on see muidugi kinni Moskva tahtes. See oleks ilmselt maksimaalne, mida taoline viisakuskohtumine võiks anda.

Kremli allikad viitasid tänastes uudistes, et Medvedev pakub kohtumisel kontsruktiivseid suhteid. Mida see tegelikult diplomaatilises tõlkes tähendab, näeb president Ilves eelseisval kohtumisel.

Medvedevi enda viimaste päevade tegevus ja sõnavõtud on näidanud, et Eesti-V…

Kõige vapramad olid kodutütred!

Kujutis
Seekordsel väga vihmasel, aga ikkagi õnnestunud Võidupüha paraadil Tallinnas kuulus minu siiras kaaaelamine vapratele kodutütardele, kes marssisid niru ilma trotsides kolonnide lõpus. Kui meie seal tee ääres saime vihmavarjude alla peituda, siis nemad olid vapralt ja rõõmsalt lageda taeva all.

Tõsi, paraadi korraldajad võiksid tulevikus siiski ehk mõelda, kas ettekuulutava kehva ilma korral anda lastele võimalus keepe kanda või koguni kolonni peas marssida. Praegu oli see küll veidi nukker, et just nemad pidid kõige kauem ligunema.

Samuti peaks ehk mõtlema, kas tõrvikutule süütamise traditsiooni võiks tulevikus kuidagi teisiti üles ehitada või hoopis millegi muuga asendada. Päris kahtlane, et sellise ilmaga ükski paraadil süüdatud tõrvik ka oma sihtkohta jõuab. Aga eks tänane ilm oli ikka paras õnnetus küll.

Mis puutub presidendi kõnesse, siis minu arvates oli see hea ning mitme olulise sõnumiga.

Head Võidupüha ning paduvihmale vaatamata lõbusat Jaani!

Suurepärane jalgpall poliitika teenistuses

Kujutis
Venemaa on käimasolevate Euroopa jalgpallimeistrivõistluste vaieldamatult suurim üllataja. Eilne võit Hollandi üle oli tõesti muljetavaldav. Pole üldse välistatud, et Guus Hiddinki võlurikepp juhib venelased finaali või koguni võiduni.

Kõik oleks vapustav ning ainult siirast kaasaelamist väärt, kui sellega ei kaasneks üpris hirmutav seos poliitikaga. Siinse blogiloo juures olev pilt meenutab hetke Venemaa ja Rootsi mängust, mil hümnide ajal rulliti Vene fännide sektoris hästi organiseeritult lahti korraga kolm hiigelplakatit.

Lisaks Peeter Esimese ning Vene riigivapi kujutisele oli kolmandal loosungil tekst "Kordame esiisade kangelastegu!". Samal päeval oli Vene telekanal Vesti-24 käianud enne mängu iga poole tunni tagant reklaami, kus näidati Nõukogude filmidest pärit lõike Poltaava (1709) ning Neeva (1240) lahingutest.

Iseenesest pole selles ju midagi üllatavat, sest näiteks 2002. aasta märtsis "kostitasid" Vene fännid eestlasi Lilleküla staadionil loosungiga: "…

Elu esimene maraton 10 ja poole tunniga

Kujutis
Arvate, et jooksin täna ennast oimetuks. Ei, sugugi mitte. Jooksmine pole tõesti minu lemmikala. Küll aga golf. Täna peeti Jõelähtmel teist aastat järjest omalaadne võistlus - golfimaraton. Veel eile polnud päris kindel, kas ma selle mõneti "hullumeeslse" ürituse ette võtan.

Praegu on vaid hea meel, et selle väljakutse siiski vastu võtsin. Mida see golfimaraton endast kujutab? Tegelikult on kõik väga lihtne. Mängitakse kokku 42 rada (justkui siis 42 kilomeetri eest). Iseenesest tuleb läbikäimist oma poolmaratoni jagu ning aega kulub päris kõvasti. Alustasime täna hommikul kell 8.40 ja lõpetasime 19.15. Seega siis kümme tundi ja 35 minutit.

Kui mäng kõrvale jätta (mis nagu golfis ikka, on väga vahelduv:)), siis täna võis küll täiel määral läbi elada, mida üks jaanikuu ilm endast kujutab. Kogu selle kümne tunni jooksul saime äikest ja päikest, tuult ja tuulevaikust, vihma ja rahet. Lõpuks paras rammestus. Aga väärt kogemus, julgen öelda!!

Paeti sõnad ja teod lähevad lahku

Kujutis
Seoses Kuuba vastu kehtestatud diplomaatiliste sanktsioonide tühistamisega Euroopa Liidu poolt on meil lahvatanud tõeline "kuubagate". Selle südamesse on sattunud välisminister Urmas Paet ning Eesti hambutu ja passiivne välispoliitika.

Milles iva? Esiteks väljendas Eesti ja Euroopa otsuse suhtes oma kriitilise arvamuse Mart Laar. Sellele järgnes väga terav vastus minister Paetilt. Viimane tehti lausa ametliku pressiteatena, mida ei kasutata isegi siis, kui oleks vaja väljendada Eesti välispoliitilisi seisukohti.

Asjasse mitte pühendatutele võib jääda mulje, et minister Paet esindas Brüsselis tõepoolest Eesti valitsuse positsioone, kui ta enda sõnade järgi aktiivselt toetas Tšehhi ja Rootsi seisukohti. Kuid see ei vasta tõele! Paet selgelt hämab.

Minister Paet võiks meelde tuletada, mida ta rääkis läinud reedel toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil. Esiteks tuli Kuuba sanktsioonide tühistamise teema üles peaaegu muuseas. Kirjalikult mei…

Nord Stream kui Venemaa erioperatsioon

Kujutis
Täna Postimehe vahel ilmunud IRLi häälekandjas "Eesti eest" trükiti ära ka siinkirjutaja artikkel Nord Streamist. Kuigi IRLi kodulehel on see ajaleht ka elektrooniliselt olemas, lubaks endal selle teksti ka siin blogis ära tuua. Liiati on alljärgnev ilma toimetuslike kärbeteta.

"Nord Streami gaasijuhtme projekti puhul on alates Gerhard Schröderi ja Vladimir Putini tehingust 2005. aasta septembris olnud korraga õhus liiga palju vastuseta küsimusi, mis on muutnud selle ettevõtmise üksnes majandusliku põhjendatuse ülimalt kaheldavaks.

Muidugi oleks poliitiliselt korrektne rääkida sellest, et tegemist on puhta äriprojektiga, mis Šveitsis registreeritud eraettevõtte tegevuse kaudu on justkui kasulik nii gaasi tootjale Gazpromile (ühtlasi Nord Streami suurosanik) kui tarbijale Euroopa Liidus, eeskätt Saksamaale. Ometi oleks selline lähenemine pelk enesepettus.

Läänemere gaasijuhtme kõige varasemad arutelud 1990ndate aastate algul olid rohkem seotud majanduslike arvestustega. Või…

Miks me levitame stalinistide hulluseid?

Kujutis
Kohe kuidagi ei saa jääda ükskõikseks selle stalinistliku hulluse suhtes, mida me ise masohhistliku vabatahtlikkusega levitame. Kõigest paar päeva pärast Eesti leinapäeva avaldas Eesti Ekspress oma veebiruumis arvamuse Soome stalinistidelt, kelle loo sisu pole mõtet isegi mitte kommenteerida.

Neid vihkamisest nõretavaid mõtteid ei peaks küll me ise tiražeerima. Vähemalt nõnda tundub mulle Postimehe endise peatoimetajana. Hoopis tähtsamana näib mulle küsimus, miks teatavad mõjuagendid on viimasel ajal ilmselgelt aktiviseerinud? Mida tegelikult taotletakse sarnaste mõtete kirjapanemise ning levitamisega? Ning kas selles ei väljendu justkui kellegi soov tekitada segadust Eesti ühiskonnas või Eesti-Soome suhetes?

Kes iganes võiks sellele mõelda või seda loota (kui üldse), sellele võiks olla üheselt selge: taolised paskvillid ei suuda murendada ei Eesti sisekliimat ega ka Eesti-Soome suurepäraseid suhteid. Küll aga kinnitavad need lood veel, et kommunismi kuritegusid pole mitte kõikjal ühese…

Rosenbergi majas Vene-Lääne suhetest

Kujutis
Berliini südalinnas asuvas majas, kus Alfred Rosenberg pidas 1941. aastal plaane idaalade hõivamisest, peeti viimasel kahel päeval konverentsi teemal "Kas partnerlus Venemaaga peaks tugevnema või vähenema?".

Tegelikult on asi palju proosalisem. Selles ajaloolises majas, kus tegelikult enne Rosenbergi asus Jugoslaavia saatkond, asub juba pikki aastaid Saksamaa Välispoliitika Nõukogu. Viimase korraldusel trilateraalne (USA, Euroopa Liit ja Venemaa) konverents ka maha peeti.

Õigupoolest oli tegemist ühega paljudest Venemaa teemalistest üritustest, milliseid on pärast Dmitri Medvedevi presidendiks saamist eriti palju korraldatud. Selle kahepäevase ümarlaua eripära oli siiski selles, et osalemine oli vaid kutsetega ning esindatus nii USAst, Venemaalt kui Euroopast (eriti muidugi Saksamaalt) päris arvestatav.

Igatahes olid Berliinis koos USA ja Saksamaa välisministeeriumite ning Euroopa Komisjoni Vene-suunalise poliitika tipptegelased. Lisaks siis veela tuntud mõttekodalased, nõuniku…

Uskumatu õhtu Berliinis

Kujutis
See, mis sündis täna õhtul Berliini südalinnas, on raskesti kirjeldatav. Õhtusöögilt hotelli jalutades jäi mulle mõnel hetkel küll mulje, et olen ainuke mitte-türklane Saksamaa pealinnas.

Tuhandete autode sireenid, lipud ning tänavatel jalutavad õnnelikud jalgpallifännid tähistasid kogu oma avalas siiruses võitu ülipõnevas mängus tšehhide üle.

Kohalikud küll räägivad, et eriti türklaste ja venelaste suured kogukonnad tähistavad jalgpallivõite Berliinis alati suure innuga. Ometi oli eilne sireenimeri ikka midagi väga erakordset. Huvitav, mis juhtub Tallinnas, kui Venemaa peaks võitma Rootsi?

Aga homme on juba uus päev ning siia Berliini ei toonud mind kaugeltki mitte jalgpall. Saksamaa välispoliitika nõukogu korraldusel leiab aset kahepäevane trilateraalne konverents Venemaa teemadel. Trilateraalne selles mõttes, et osa võtavad kolm delegatsiooni: Euroopa Liidust, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Millest aga räägiti, sellest juba hiljem.

Medvedevil seos gaasimafiaga?

Kujutis
Sellise viite tegi läinud neljapäeval Ühendriikide Senati välisasjade komitee kuulamisel esinenud Roman Kupchinsky. Ta tuletas meelde, et Gazpromi nõukogu esimehena pidi Dmitri Medvedev olema hästi teadlik selliste hämarate vahendusfirmade nagu RosUkrEnergo väidetavast seotusest organiseeritud kuritegevusega. Lisaks on üks RosUkrEnergo endistest tegevdirektoritest Konstantin Tšuitšenko nüüd Medvedevi üks peamisi nõunikke.

Kupchinsky ütleb: "Was Medvedev aware of Gazprom’s alleged links to organized crime? Many observers believe that he was and chose to remain silent about it. I also believe that it is inconceivable for him not to have known the facts. The nexus of organized crime and government in Russia is not a new phenomenon, but today it has taken on an important geopolitical role. Russian organized crime, with the tacit support of the Kremlin, is playing a significant role in expanding the Kremlin’s economic hegemony throughout the former USSR and the Warsaw Pact countries.&q…

Euroopa Liit saab ka sellest kriisist üle

Kujutis
Iirimaa EI Lissaboni leppele on muidugi suur pettumus. Õigupoolest on see juba kolmas EI-referendum Euroopa Liidus viimase kolme aasta jooksul, mis kindlasti pärsib ühenduse sisemist enesekindlust ja võimekust tõsistele väljakutsetele edukalt vastata.

Täna taaspuhkenud kriisi Euroopa Liidus ei tohi kindlasti alahinnata. Tegelikult on negatiivsete uudiste limiit juba ammu täis, mistõttu ka Iirimaa referendumi tulemused ei lisa midagi head näiteks Euroopa majanduskliimale.

Kahjuks näitas ka Iirimaa referendum taas, et seesugune otsustusviis on küll kõigiti demokraatlik, kuid ei pruugi anda tegelikku vastust tegelikule küsimusele. Lissaboni leppe sisu jäi pigem tahaplaanile ning esile kerkisid siseküsimused. Nii nagu see oli ka Prantsusmaa või ka Hollandi referendumite puhul.

Igatahes on Euroopa Liidul ees tõsine olukorra analüüs ning võimalike lahenduste otsimine. Paljuräägitud plaan "B" küll puudub, kuid ma olen kindel, et ka nüüd suudab Euroopa Liit kriisist väljuda. Kahju on …

Opositsioon tulistab paukpadrunitega

Kujutis
Just praeguseks on vähemalt minule Riigikogu istung kestnud vahetpidamata rohkem kui 21 tundi. Veel on jäänud paar tunnikest ning siis saab juba teiste tööülesannetega jätkata.

Iseenesest on ju viimase ööpäeva sisse siin Riigikogu saalis mahtunud mitu päris olulist poliitilist otsustust (näiteks Lissaboni leppe ratifitseerimine või umbusalduse läbikukkumine keskkonnaministrile).

Enamiku ajast on aga võtnud opositsiooni tuim venitamine negatiivse lisaeelarve menetlemisel. Keskerakond ja Rahvaliit on kokku vorpinud pealt poolteisesaja muudatusettepaneku, mida siis ühekaupa koos 10minutiliste vaheaegadega läbi hääletatakse. Koalitsioonil oli ka kõige sügavamal öötunnil piisav häälteenamus.

Kuigi sarnast obstruktsiooni on siin varemgi kasutatud, tundub minu arvates opositsiooni (KeRa eeskätt) praegune käitumine pigem paukpadrunitega huupi tulistamisena. Et kuulake või vaadake, me oleme olemas. Ja ei midagi enamat.

Negatiivne lisaeelarve, mis eeskätt ju oluline riigi finantspoliitikas tasakaa…

5 põhjust, miks öelda JAH

Kujutis
Mõne tunni pärast tuleb Riigikogus lõpphääletusele Lissaboni lepe. Senised arutelud on näidanud, et kõik kuus fraktsiooni toetavad leppe ratifitseerimist. Loomulikult ei välista see mõnda üksikut vastuhäält. Mäletatavasti Põhiseadusliku leppe kinnitamisel 9. mail 2006 oli Riigikogus 73 poolt- ja 1 vastuhääl.

Eesti saab täna 15. liikmesmaaks, kes on leppe ratifitseerinud. Mõneti on see ajalooline hetk, sest juba homme leiab aset kogu Lissaboni leppe ratifitseerimisprotsessi otsustavaim päev - Iirimaa referendum. Viimaste andmete põhjal on seis 50:50, kusjuures lõpptulemus sõltub valimisaktiivsusest. Mida rohkem on hääletajaid, seda suuremad on võimalused leppe pooldajatel.

Meenutuseks, et Iirimaa hääletas 2001. aastal Nice'i leppe vastu suhtega 53% vs 46%. Siis käis hääletamas vaid 35%. Pealegi oli ligi 15 000 sedelit kehtetud. Kuid jätame Iirimaa veel päevaks praadima.

Tõin alljärgnevalt välja 5 põhjust, miks Riigikogu täna Lissaboni leppe poolt hääletab. Neid JAH-põhjusi on mõistagi…

Soome otsus on pisut kummaline

Kujutis
Helsingi administratiivkohtu tänase otsuse kohaselt on Soomes tütre juures viibival Vene inimõiguslasel, 67-aastasel Maria Kirbasoval jäänud aega üks nädal riigist väljasaatmiseni.

Kirbasova sai tuntuks juba 1989. aasta aprillis, mil ta rajas Sõduriemade liikumise. Hiljem on ta aktiivselt seisnud Tšetšeenia sõja vastu. Seega on tegemist kindlasti isikuga, kelle tegevus pole olnud mõistagi meeltmööda Venemaa tänasele eliidile.

Kindlasti ei taha ma siin sekkuda Soome siseasjadesse. Veelvähem võiks kahtluse alla seada Soome kohtu sõltumatust. Samas tundub päris kummaline, et mitmed Soome poliitikud, sealhulgas migratsiooni minister Astrid Thors, on avaldanud toetust haigele Kirbasovale ning tema soovile lubada võimalust viibida oma tütre juures Soomes.

Mul on hetkel raske öelda, millised oleks täpsemalt võimalused, kuid selles olukorras võiks näiteks Eesti pakkuda Soome kolleegidele abi delikaatse olukorra lahendamisel. Mõistagi on see ennekõike võimalik, kui Maria Kirbasova oleks ise võima…

Kremli kriitikud kustutatakse ekraanilt

Kujutis
Vaadake hoolikalt seda pilti. Tegemist on videokaadriga eelmse aasta sügisel Vene telekanalil eetris olnud talk show'st. Mikrofoniga mehest vasakul käel näete kellegi jalgu ja kätt, kuid mitte enam keha ega pead. See kummitus on tegelikult majandusanalüütik Mihhail Deljagin, kes võttis saates kriitiliselt sõna Vladimir Putini aadressil.

Kremli poliittehnoloogid otsustasid pärast saate salvestamist Deljagini kustutada. Digitaalselt mõistagi. Nii nagu Stalini aegadel kaotati piltidelt põlu alla sattunud parteibossid (Sergei Kirov näiteks).

Kahjuks pole meedia suukorvistamine või enesetsensuurile allutamine mingi uudis kaasaegsel Venemaal. Ometi on ikka kirjeldatud meetodid liig mis liig. Kes soovib pisut enam sellel teemal lugeda, võtke ette The New York Times. Eriti soovitaks vaadata ka kommentaare artiklile, kus on sõna võtnud ka paljud venemaalased. Mõelge sellelegi, milline on meie kommentaariumite tase ajalehtedes.

Hiina ja Venemaa vormivad Euroopat

Kujutis
Postimehe vahel ilmus täna vaheleht Lissaboni leppe teemal. Kuna ülehomme hääletab Riigikogu leppe ratifitseerimise üle, siis oli see Riigikantselei initsiatiivil toimetatud üllitis igati ajakohane. Kirjutasin selles välispoliitilise nurga alt. Heaks juhuks toon selle lühikese loo ära ka siin.

"Tänane maailm kätkeb endas korraga väga keerulisi ning ohtlikke väljakutseid. Nende ulatus ja mõju on mõistagi erinevad. Samas on päris selge, et globaalsete teemadega suudavad üksinda hakkama saada vaid vähesed.

Euroopa Liidus on kujunenud viimastel aastatel sisuliselt konsensuslik arusaamine, et ükski liikmesriik eraldi ei ole täna enam suuteline rahvusvaheliste suurprobleemidega edukalt tegelema. Sealhulgas sellised hiiud nagu Saksamaa, Prantsusmaa või Suurbritannia on järk-järgult allutanud oma rahvuslikke ambitsioone Euroopa Liidu ühishuvide teenistusse.

Selles pole midagi imelikku, sest näiteks üksi Hiina ja India kiire moderniseerumine ning maailmapoliitika jõukeskustena esiletõus sunn…

Schumerile tuleb otsustavalt vastu seista

Kujutis
USA demokraadist mõjuka senaatori Charles Schumeri äsjane arvamuslugu The Wall Street Journalis kinnitab kahjuks üha rohkem Lääne vasakpoolses poliitvoolus levivat suhtumist: Ida-Euroopa julgeolek on vähematähtis kui Venemaa taktikaline kaasamine näiteks Iraani kontekstis.

Selline naiivne ning pinnapealne seisukoht vaid kinnitab, et USA demokraatidel pole veenvaid vastuseid globaalset julgeolekut mõjutavate teemade lahendamiseks. Ootaks väga, mida Barack Obamal on siin öelda.

Kahjuks näitab see Schumeri "mõttelend" veelkord, kui elujõuline on ikkagi Jalta mõttelaad või Chamberline'i pärand. Minu arvates võiksid Ida-Euroopa riigid kiiresti reageerida vähemalt Washingtonis asuvate saatkondade või koguni mõjukate kogukondade tasemel Schumeri lapsusele.

Jalta sobingud peaksid olema igaveseks minevik. Samas näeme, kuidas jõudsalt hoogu koguv realpolitik on jälle asumas vabade väikeriikide huve taandama. Seda ei tohiks mitte mingil juhul lubada.

Iirlaste otsusest sõltub Euroopa tulevik

Kujutis
Eeloleval neljapäeval leiab Iirimaal aset kauaoodatud ja Euroopa tulevikule ülioluline referendum Lissaboni lepingu üle. Iirimaa on teatavasti ainus Euroopa Liidu liikmesmaa, kus reformileppe osas vastavalt kohalikule seadusandlusele peetakse rahvahääletus.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on napp edumaa nendel, kes toetavad Lissaboni leppe heakskiitmist. Vastavalt täna avaldatud küsitluse tulemustele hääletaks nelja päeva pärast leppe poolt 42 ja vastu 39 protsenti iirlastest.

"Jah"-kampaaniale on tõsiseks ohumärgiks siiski teadmine, et leppe eitajate osakaal on viimasel paaril nädalal jõudsalt kasvanud. Samas on oluline lisada, et nende hulgas, kes kindlasti tulevad valima, juhivad "jaatajad" 9 protsendipunktiga.

Kõik Iirimaa erakonnad, välja arvatud vasakpoolne Sinn Fein (Gerry Adams), pooldavad Lissaboni lepet. Eks osati ole see referendum ka uuele peaministrile Brian Cowenile teatavaks usaldushääletuseks.

Tänaseks on Lissaboni leppe ratifitseerinud 14 liikmesma…

Nüüd alles tegelik kampaania algab

Kujutis
Barack Obama võit pingelises eelkampaanias ning Hillary Clintoni kiire toetusavaldus talle tõmbasid lõplikult joone alla segadustele demokraatide leeris. Mis teiste sõnadega tähendab, et alles nüüd saab alguse tegelik heitlus USA presidendikoha pärast.

Obama edu ning Clintoni ühtsusele kutsuv toetus on muidugi demokraatidele viis kuud enne valimisi hea uudis. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on Obamal mõningane edumaa John McCaini ees, kuid eks tegelikud vahekorrad alles hakka kujunema eelseisvate "kampaanialahingute" kaudu.

Mõistagi on järgmiseks oluliseks küsimuseks, kes saab ühe ja teise asepresidendikandidaadiks. Spekulatsioone on igasuguseid, kuid eks Obama ja McCaini erinevad profiilid luba ka päris üllatavaid lahendusi. Ootame ära.

Teiseks küsimuseks, mis määravad 4. novembri valimiste tulemuse, on muidugi kampaania peateemad. Demokraatidele on oluline, millisel määral suudab Obama oma CHANGE-jutule sisu külge pookida ning kuidas ta suudab kasvatada veenvust välispoli…

Eesti tegi Lätile ja Leedule tuule alla

Kujutis
Korvpallis. Ja päris kindlalt. Ja nii juba teist aastat järjest. Aga täpsemini on Baltikumi parim parlamentide korvpallimeeskond tõesti Riigikogul. Eile siin Kuressaares sai see veelkord kinnitatud.

Lätit võitsime 38:15 ja Leedut esikohamängus 47:24. Mänguaega oli 2x10 minutit. Seekordne Riigikogu koosseis pakub tõesti sellise valiku kogemustega mängijatest, kes minu hinnangul võiksid edukalt rinda pista ka maailmavõistlustel. Kui selliseid peetaks.

Aga eile tegid lätlastele ja leedulastele tuule alla ning tõid karika koju Indrek Saar, Hannes Rumm, Eiki Nestor, Ott Lumi, Hanno Pevkur, Leino Mägi, Peep Aru, Kalvi Kõva, Kalle Laanet ja siinkirjutaja.

Leedulased ütlesid mängujärgsel õhtusöögil, et üritavad pärast sügisesi valimisi siiski tugevama meeskonna kokku saada. Elame-näeme:)

Medvedev Berliinis erisuhet kinnistamas

Kujutis
Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi eilne visiit Saksamaa pealinnas suuri üllatusi ei pakkunud, kuid kinnitas Moskva ja Berliini teatavat erisuhet.

Alates Medvedevi presidendiks valimisest on see juba kolmas kõrgetasemeline kohtumine Venemaa ja Saksamaa tipp-poliitikute vahel. Liidukantsler Angela Merkel oli Moskvas 8. märtsil, seejärel väisas 5-päevase visiidiga Venemaad Suure koalitsiooni teine juhtfiguur, välisminister Frank-Walter Steinmeier ning nüüd siis Medvedevi esimene läänevisiit Berliini.

Seda erisuhte staatust kinnitas Medvedev ka eile kaudselt pressikonverentsil. Kõige muu hulgas rõhutas Medvedev muidugi Nord Streami olulisust Venemaa ja Saksamaa majandussuhetes. Sellega tehti veelkord selgeks, et tegemist pole mingi eraettevõtte konkreetse projektiga (nagu teinekord püütakse Nord Streami käsitleda), vaid ikka riiklike huvidega energiakoostöö vallas. Mis mõistagi on loomulik. Arvestades Venemaa välisluurele lähedalseisvate analüütikute aktiivsust viimasel ajal, siis Moskval…

USA Senat järgis Riigikogu eeskuju

Kujutis
Eile õhtul võttis USA Senat ühehäälselt vastu Georgia territoriaalset terviklikkust toetava ning Venemaa tegevust Abhaasias ja Lõuna-Osseetias teravalt tauniva resolutsiooni. Mõjukate senaatorite Joseph Bideni, Richard Lugari, John Kerry ja Joseph Liebermanni poolt mai algul menetlusse võetud resolutsioon pole küll Valgele majale kohustuslik järgida, kuid peegeldab selgelt Kongressi erakonnaülest suhtumist Venemaa pingekruvimisse suhetes Georgiaga. Kuu aega varem, 7. mail kiitis samasisulise resolutsiooni heaks Kongressi Esindajatekoda.

Sisuliselt kordas USA Senat oma resolutsioonis sama mõtteliini, mille oli oma avalduses aprilli lõpul välja öelnud ka Riigikogu. Kahjuks pole aga kuigi aktiivselt samas suunas liikunud Euroopa Liidu suuremad riigid ega nende parlamendid.

Paraku väljendub selles lääneriikide lõhestatus, kus ühed püüavad soovmõtlemisest pimestatutena mitte ärritada Venemaad, teised aga näevad Moskva tegevuses selget ohtu regiooni ja kogu Euroopa julgeolekule.

Viimaste nädal…

Bukovski usub vabasse Venemaasse

Kujutis
Täna pärastlõunal Riigikogus peetud paaritunnine ümarlaud, kus endise Nõukogude Liidu ühe tuntuima dissidendi Vladimir Bukovski osavõtul vaagiti Venemaa tänast päeva, oli väga sisukas ning mõtetele ärgitav.

Tänu Avatud Eesti Fondile Eestit külastav Bukovski pakkus tõepoolest hea mõtetevahetuse nii kohalolnud Riigikogu liikmetele (koos oli 15 saadikut) kui ka Venemaa teemal arvajatele nagu Vladimir Juškin, Karmo Tüür ja Raivo Vare.

Praegu Inglismaal elav Bukovski rääkis pühendumusega sellest, et Venemaa autoritaarsel teel on alternatiive. Ta kirjeldas Venemaa demokraatlike jõudude ühinemispüüdlusi ning tegevusi läbi eeloleva aasta. Bukovski ise, kes osales ka Venemaa viimaste presidendivalimiste kampaanias, on vabadusliikumise üks taganttõukajaid. Sõnaga: Bukovski usub vabasse Venemaasse.

Samas ta kirjeldas ka seda, kuidas KGBistlik eliit on aktiviseerinud oma mõjuagentide tegevust nii kodus kui eriti välismaal. FSB juurde olla loodud spetsiaalne allüksus M, mille ülesandeks on tegeleda V…

Kaia teeb Eestile suurt reklaami!

Kujutis
Kaia Kanepi suurepärane mäng Pariisis ning tema läbimurre maailma naistennise absoluutsesse eliiti on kahtlemata väga positiivne uudis. Eks seda oli ka oodata, sest Kaia tegelik võimekus polnud siiani ühel või teisel põhjusel vääriliselt ilmsiks tulnud.

Eesti on nüüdsest saanud juurde maailma särava sporditähe, kes nii nüüd Pariisis, kuid loodetavasti veel palju kordi edaspidigi teeb väga palju meie positiivse enesetunde kasvatamiseks ning lõppeks Eesti reklaamimiseks sellel väga populaarsel spordialal.

Põnev on seegi, et samal ajal kui Kaia murdis ennast naiste seas kaheksa parema hulka, tegi sama meeste hulgas noor lätlane Ernests Gulbis. Kahjuks pidi ta täna küll tunnistama Novak Djokovici paremust, kuid ilmselt on temalgi veel palju võite ees.

Veel üks iseseisvustest Medvedevile

Kujutis
Õed Morozovad avaldasid läinud reedel ajalehes The Wall Street Journal avaliku kirja Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile, milles paluvad algatada iseseisva ja avaliku uurimise 1999. aasta septembris Moskvas ja Volgodonskis toimunud kortermajade plahvatuste üle.

Ühendriikides elavad Tatjana ja Aljona Morozovad kaotasid 9. septembril Moskvas Gurjanovi tänaval toimunud plahvatuses oma ema, Ljubov Morozova. Aljona pääses imekombel. Oma kirjas tuletavad nad meelde, et 292 inimelu nõudnud plahvatuste uurimine pole kuhugi jõudnud. Neli sõltumatut uurijat on tapetud.

"We have come to believe that our mother and neighbors were sacrificed for a political end: To justify the war in Chechnya and help Vladimir Putin become president the following year. Only an objective investigation could make us change this view," kirjutavad õed Morozovad ning pöörduvad president Medvedevi poole: "Mr. President, we are writing this open letter because we would like to believe that your ascent to…