Kaia teeb Eestile suurt reklaami!

Kaia Kanepi suurepärane mäng Pariisis ning tema läbimurre maailma naistennise absoluutsesse eliiti on kahtlemata väga positiivne uudis. Eks seda oli ka oodata, sest Kaia tegelik võimekus polnud siiani ühel või teisel põhjusel vääriliselt ilmsiks tulnud.

Eesti on nüüdsest saanud juurde maailma särava sporditähe, kes nii nüüd Pariisis, kuid loodetavasti veel palju kordi edaspidigi teeb väga palju meie positiivse enesetunde kasvatamiseks ning lõppeks Eesti reklaamimiseks sellel väga populaarsel spordialal.

Põnev on seegi, et samal ajal kui Kaia murdis ennast naiste seas kaheksa parema hulka, tegi sama meeste hulgas noor lätlane Ernests Gulbis. Kahjuks pidi ta täna küll tunnistama Novak Djokovici paremust, kuid ilmselt on temalgi veel palju võite ees.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
kas EAS pole selle peale tulnud, et Eesti võiks vähe korralikuma investeeringu teha ja taoliste suurte turniiride ajal visata reklaamipauside ajal sisse mingi welcome to estonia klipi võimidaiganes. eriti nüüd, mil kanepi nimi on jõudnud päris paljude inimeste teadvusesse. kui sellise reklaamiga tuleb toime kääbusriik küpros (marcos baghdatise isiku näol), siis peaks ka Eesti.
05 juuni, 2008 10:54
Marko Mihkelson ütles …
Ma olen selle mõttega väga nõus. Muuseas just täna arutab Riigikogu väliskomisjon meie välismajanduspoliitika koordineerimist ning inimesed EASist kohal. Küsime järele:)
05 juuni, 2008 11:10
Anonüümne ütles …
Kas antud küsimus mahtus teemaderingi?
06 juuni, 2008 12:03
Marko Mihkelson ütles …
Jah, mahtus küll. Küsimus tuli muidugi EASile üllatusena, sest selliselt pole Eestit varem tutvustatud. Suurte kanalite klippe peetakse mitte väga tulusateks oma kalli hinna juures. Kuid tegelikult kogu Eesti tutvustamise ja majanduse rahvusvahelisustamise teemaga hakkab väliskomisjon juba sügisel detailsemalt tegelema. Probleeme on palju:(
06 juuni, 2008 12:09
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave