Venemaa ja ELi kõnelused tulevad rasked

Täna Hantõ-Mansiiskis alanud Venemaa ja Euroopa Liidu arvult 25. tippkohtumise peamiseks sõnumiks saab kahtlemata kauaoodatud partnerluskõneluste alustamine. Täpsemini algavad kõnelused küll alles mõni päev hiljem, 4. juulil Brüsselis.

Olgugi, et paar suuremat liikmesmaad on pakkunud kõneluste kestvuseks aasta, ei usu siiski paljud, et nii lühikese ajaga on võimalik pika aja jooksul kogunenud probleemidele vettpidav õiguskeel anda. Pigem on tõenäoline vähemalt paariaastane kõnelusteperiood. Lisaks siis veel ratifitseerimisprotsess.

Ei maksa unustada, et juba kõneluste alustamiseks vajaliku mandaadi kokkuleppimine võttis Euroopa Liidul aega 18 kuud. Kohe kõneluste alguses tuleb pooltel ühtlustada arusaamine, kui põhjaliku ja mis sisuga leppe üle ikkagi kõnelema hakatakse.

Venemaa soovib lühikest "vihmavarjulepet", millele järgneksid sektorlepingud. Euroopa Liit soovib aga kohe kõikehaaravat lepet. Juba see dilemma saab Euroopa Liidu sisemise ühtsuse proovikiviks. Need, kes tahaksid kiirelt edasi liikuda, võivad kiusatusele järele anda. Viimane poleks aga kindlasti mitte ühenduse laiemates huvides.

Minu tänased kohtumised siin Brüsselis Euroopa Komisjonis andsid päris hea ülevaate, kuidas need kõnelused hakkavad tehniliselt kulgema ning kuidas liikmesmaad (sealhulgas meie) saaksid oma positsioone kaitsta või esindada.

Kuna iga läbirääkimiste vooru järel (neid peetakse kas 4- või 6-nädalaste vaheaegade) on komisjonil ja eesistujal kohustus tulla liikmesmaade ette (COESTi kaudu), siis peaks Eestil olema juba võimalikult lähemas tulevikus hea ülevaade meile prioriteetsetest teemadest ning nende kajastamise võimalikust keelest.

Igatahes on valitsuses loodud ametkondadevaheline töörühm heaks võimaluseks nimetatud positsioonide kooskõlastamiseks. Kindlasti võtab ka Riigikogu tähelepanelikult jälgida kõneluste käekäigu.

Kommentaarid

KT ütles …
urjuhh ... miks jälgida?

olen seda küsimust seitsmeid kordi küsinud eri formaatides, aga asi see siis uuesti küsida pole.

juhul kui EV on parlamentaarne vabariik (mida ta ju on), siis peaks parlamendil olema mitte pelgalt kuulaja-heakskiitja roll.

aktiivne kaaskõneleja - see kõlaks ju palju paremini?
26 juuni, 2008 21:44
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave