Läti tegi meile ära
Miskipärast arvan, et just nii mõtlevad paljud, kes viimasel ajal üle Ikla autoga Riiga sõitnud. Tunnistan, olin eile õhtul siiralt üllatunud lätlaste uue tee kvaliteedist.Viimati mais sama teed sõitnuna oli muudatus kuidagi väga silmatorkav. Eriti tajud ju seda siis, kui enam ei peagi "maailma pikimast linnast" Saulkrastist 50 kilomeetrise tunnikiirusega läbi loksuma. Uus tee viib kenasti sellest rannalinnast mööda.
Kui veel eelmisel aastal võis Riiga sõitmine teetööde tõttu olla parajalt kurnav, siis täna on see Via Baltica lõik küll minu arvates esmaklassiline. Eestil oleks siit ikka päris palju õppida. Nii viaduktide väljaehitus koos superhea valgustusega kui teede laius annavad meile küll mitmekordselt silmad ette.
Eriti mahajäänuna tunduvad selles võrdluses näiteks meie Via Baltica Pärnu-Tallinna mõned lõigud, kus isegi suhteliselt hiljutise teetöö järel on tihtipeale maantee nii kitsas, et seismajäämine ohtu tekitamata on lihtsalt võimatu.
Usutavasti on lähiaastate tee-ehituskavad meil pisut paremini läbi mõeldud. Õigem oleks vist kohe korralikult investeerida, selle asemel, et meile teinekord nii omase "lappimistehnikaga" järel joosta.
Kommentaarid
- mine sõida Riiast edasi mööda toda rada mille nimi ka väidetavasti Via Baltica on;
- Saulkrasti ümbersõit on täiesti uus tee - ilmselt siis hästi ja kapitaalselt. Kui olemasolevat Riia teed parandati, siis tundus liivapadi küll nii õhuke, et aasta-paari pärast näeme, kas võtab lained sisse või mitte;
- ma ei ole kunagi näinud nii palju ühe-auto liiklusõnnetusi kui siis kui vana teed ümber ehitati ja nii palju liikluskorralduslikku jama (tippajal vist 13 fooriga ühesuunalist lõiku) kui vana tee ümberehituse ajal. Iga kord kui sõitsin oli vähemalt 3 masinat vastassuunaraja süvendusauku sõitnud - mikrobussidest rekkadeni;
- milline teelõik on Eesti ja eestlaste arenguks kõige olulisem: kas Tallinn-Ikla, Tallinn-Narva või Tallinn-Luhamaa? "Kõik" on vale vastus.
Kui ma ei eksi siis üks jagu finantseeringust on EL abi. Mis ja kui palju ja kas meil sealt midagi õppida - küsimus vast rohkem selles.
Samamoodi on Tallinna Lennujaama ehitus - ehitame hetke olukorda arvesse võttes...aga kahjuks mitte tulevikku. Riia lennujaam muutus kõvasti peale remonti ja laiendust.
Riigil (Kaitseministeeriumil küll) on Ämaris vägagi suur maaüksus ja laienemiseks ruumi küllaga.
1. Kas pole nii, et Sinu valitsus just praegusel ajal Tartu maantee prioriteediks seadnud ona ja teised söögu heinu!?
2. Läti teeb meile ära ka transiidiga ja see on hoopis midagi muud. Sa ju tead, et kergkütuste vood läksid meilt mitte Venemaale, vaid hoopis Lätti-Leetu. Selles mõttes oleme me ise Sinu valitsuse initsiatiivil Eesti riigile "ära teinud".
Kaido, üliõpilane
Mis aga puutub transiiti, siis siingi pole asi nii lihtne kui paistab. Esiteks ei saa ega tohi (vähemalt minu arvates) Eesti oma samme hinnata üksnes majanduslikust kasust lähtudes. Kuigi see on väga oluline. Eriti muidugi siis, kui selle hinnaks on sisemise poliitilise stabiilsuse murendamine. Teisalt on Nipi osutatud probleemid (eriti lennuvärava küsimus) just need, millele peaksime strateegiliselt mõtlema. Aga Kaidoga nõus seal, et meie analüütilist ettenägemisvõimet
tuleb oluliselt kasvatada.
Läti teedest.
Riiast edasi on asi sageli üsna nutune. Teed halvas korras ja viidad puudulikud. Eesti kõrvalteed tihti hoopis paremad.
Tõnu
.... et vaja oleks lennujaam Tallinnast välja saada, näiteks Ämarisse. Kiire rongiliiklus Keilaga on juba olemas, asi seda siis Ämarini pikendada.
Riigil ...."
Just! Mitmes riigis on lennujaam kohe kesklinna(10 min. autoga) kõrval?