Selgroogne otsus annab meile võimaluse

Eile õhtul helistas mulle üks Nord Streami palgaline töötaja ning soovis, et Eesti valitsus teeks "targa otsuse". Valitsus tegigi täna targa teo, langetades vähem kui minutiga konsensusliku otsuse - Nord Streami taotletud merepõhja uuringuluba jääb andmata.

Kujunenud rahvusvahelises olukorras ning olemasoleva informatsiooni aluseks võttes oli see ainuvõimalik otsus. Seejuures tahaks osundada ühele kõrvaltahule. Viimastel päevadel on osundatud, et sisepoliitilised debatid on justkui segamas meie välispoliitikat. Arvan, et siin on miskit segi aetud. Poliitikud (mitte ministeeriumi ametnikud) ju ongi need, kes läbi avaliku debati kujundavad seisukohad ning positsioonid. Ka välispoliitikas. Ja konsensus sündis ikkagi.

On ilmne, et langetatud otsus tõmbab kiiret rahvusvahelist tähelepanu. Juba on sellest kirjutanud suuremad meediaagentuurid. Juba on ajakirjanikud helistamas Venemaalt ja Euroopa linnadest.

Pole välistatud, et torujuhtme lobijõud võivad ette võtta ka Eestit mustavaid infokeeriseid. Seepärast on äärmiselt oluline meie aktiivne väljapoole seletamine ning olemasolevate materjalide (nt Teaduste Akadeemia seisukohtade) levitamine.

Samas annab tänane valitsuse otsus võimaluse meie aktiivsemale tegutsemisele Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamisel. See on eriti aktuaalne Euroopa Komisjoni eilse energiajulgeoleku tugevdamist soosiva otsuse valguses.

Kommentaarid

waasa ütles …
Tahaks teada, et see anda või mitte mäng oli reaalne, või pidi näitama (ka Venemaale), et käib tõsine debatt.
20 september, 2007 14:22
Anonüümne ütles …
See on tubli otsus. Sõnasõda ei maksa eriti karta. Gaasitoru vastu väitvad argumendid on tugevamad kui pooltväited. ma olen algusest peale imestanud, milleks on vaja Eesti sisse piirata kui on tarvis Saksamaale jõuda. Rootslaste vastavasisuline avaldus on ka sellepärast midagi sinna kanti et "Ohoo, kanad munevad. " see projekt lihtsalt ei saa olla majanduslikult tulus.
Merepõhjas sonkimisest ei tule midagi head. ja Läänemeri on ilma selletagi nii saastunud, et räimi võib pimedas lambipirni asemel kasutada.
20 september, 2007 14:29
Marko Mihkelson ütles …
Waasale: see debatt oli ikka väga reaalne, kuigi võinuks ehk olla pisut varasema algusega. Välisministeerium ei kujutanud ette, et küsimus pole lihtsalt tehniline.
21 september, 2007 12:00
Anonüümne ütles …
Ligi oma blogis väidab ja ilmselt ka Paet niimoodi mõtles, et toru ehituse oleks saanud keelata uuringute põhjal. Julgen tõsiselt kahelda, uuringuid teevad ju venelased ja esitavad soomlastele nagu me Vanhaneni käest kuulsiem ja üsna selge on, et nii venelaste kui soomalste järeldus oleks olnud, et eesti vetesse on ohutum toru panna kui soome madalasse vette. Uurignu tulemustest oleks meile ja avalikkusele näidatud ainult seda mis neile kasulik on. ISegi meie inimesed oleks võinud seal uuringute laevas olla aga näidatud oleks ikka ainult seda mis neile kasulik nagu me ka Estonia upu uurimisest mäletama, et meie mehed lihtsalt magasid kui tuukrid laeval käisid.
22 september, 2007 13:12
Marko Mihkelson ütles …
Nõus Sinuga, Janno. Uuringuloa andmine sisuliselt tähendanuks ka nõusolekut ehitusloaks. Kuigi jah, teoreeriliselt oleks saanud seal mängida. Kuid selge vastus praegu oli parem, kui vigurdamine hiljem. Nüüd aga vaja töötada selle nimel, et meie tegevus oleks mõistetud eeskätt murest Läänemere ja teisalt KOGU Euroopa energiajulgeoleku pärast.
22 september, 2007 13:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave