Moskva meelitab "kontserdi" ja "troikaga"

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi tänane kõne Moskva rahvusvaliste suhete instituudis (MGIMO) annab viimase värskema sissevaate idanaabri diplomaatilistesse postulaatidesse. Sellest õhkub jõulist reaalpoliitikat, peegeldades ilmekalt rahvusvaheliste suhete kasvavat trendi.

Korrates üle, et Venemaa (nagu mitmed teisedki riigid) on viimastel aastatel oma välispoliitikas rohkem "emantsipeerunum" ehk siis iseseisvam, osundas Lavrov vajadusele luua maailma juhtivate riikide kollektiivne liidrisüsteem. Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy äsjasele mõttele (vaata eelmist blogilugu) sarnaselt rääkis ka Lavrov "21. sajandi suurriikide kontserdist".

Pisut tuntavalt 19. sajandi vaimus "kontserdist" rääkides tõi Lavrov näiteks euroatlandi ruumi, kus tema arvates võiksid võrdset liidrirolli mängida "troikana" Euroopa Liit, USA ja Venemaa.

Seejuures on Lavrovi meelest ujuvaks nähtuseks Euroopa Liit, kellel olevat kord lähedasem hoiak USAle, kord jälle Venemaale. Mis on ka otsati tõsi, kui jälgida mõningate EL riikide ministrite hiljutisi väljaütlemisi.

Endiselt on Moskvale suurimaks "sparringupartneriks" USA. Suhteliselt mõõdukalt konstruktiivsete suhete vajalikkusest rääkides annab Lavrov oma interpretatsiooni president Putini veebruarikuisele Müncheni kõnele. See olevat olnud märk Venemaa valmisolekust ausaks ja avatuks suhtlemiseks.

See pidavat tähendama lisaks kõigele ka nn punaste liinide olemasolu Venemaa välispoliitikas. Moskva ei kauple teemadel, mis ohustavad Venemaa rahvuslikku julgeolekut või rahvusvahelist õigussüsteemi. Näideteks siis Kosovo tulevik, Ida-Euroopa raketikilbi temaatika, NATO laienemine, tavarelvastusleppe tupikseis. Mitte just eriti roosiline loetelu loodetud "troika" "kontserdile".

Realpoliitika ei näi siiski mitte kõikehaaravana. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli äsjane visiit Hiina siiski kinnitab, et vaatamata suurtele majandushuvidele on võimalik teemana päevakorras hoida ka inimõiguste ja demokraatia küsimusi. Ilma viimaseta oleks ka euroatlandi "troika" tegelikkuseks saamine võimatu. Pigem toetan arendada mõttekäike, mida pakkus tänases Postimehes Robert Kagan.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Huvitav siin lugeda. Aga kas te idaeuroopa välispoliitikaga ka tegelete ja sellest huvitute. Võiksite kirjutada Ukrainast ja Valgevenest seal huvitavad protsessid käimas. Endine idaeuroopa "spets" Meikar ei kirjuta enam midagi huvitavat, mängub vaid linnavolikoguga jalgpalli. Eesti tulevik on paljuski seotud just ida euroopa riikidega. Lääne euroopa ja usa on tore aga....
04 september, 2007 11:05
Anonüümne ütles …
miskipärast arvan, et venemaa mängib kummi venitamise mängu: öeldakse midagi karmi, kõik on kössis, siis tuleb ei-tea-kust mõni lahkem noot, kõik higavad kergendatult, siis äkki antakse jälle piitsa, ja nagu müncheni puhul, polda selleks stsenaariumiks valmis...

Kagani jutt on osalt asjalik, teisjalt jälle kohutavalt naiivne, vääriks pikemat kommentaari.
04 september, 2007 19:16
Marko Mihkelson ütles …
Hobujõule: nõus, nii Valgevene, Ukraina, Moldova kui Georgia on kõik äärmiselt olulised riigid regiooni tulevikku silmas pidades. Võtan mõtte kuulda ja püüan jõudumööda nendel teemadel silma rohkem peal hoida. Eriti, kui Ukrainas valimised ukse ees.

Salasilmale: Kagan on minu arvates väga vaheda mõtlemisega. Lihtsana ehk naiivsena tunduvad mõtted on paljuski kajastamas tänast tegelikkust. Igatahes on Fukuyama unistused tihtipeale liiga filosoofilised ja idealistlikud, kuigi mõtlema intrigeerivad (Ajaloo lõpu lugu näiteks). Aga teema väärib suuremat läbimõtlemist, ka meie puhul. Miks mitte ei võiks näiteks keegi võtta teema oma magistri- või ka doktoritööks. Oleks põnev ja vajalik uurimus.
05 september, 2007 14:36
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave