Eesti ja eurovoliniku kandidaat

Pole sugugi üllatav, et Eesti tulevase eurovoliniku kandidaadi valimine äratab suurt tähelepanu. Kellele on oluline meie hea ja sisukas esindatus Euroopa Komisjonis, kes kadestab voliniku hüvesid, kes räägib vaid sisepoliitilistest kitkumistest.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena tahaksin korraks üle rõhutada mõned olulised momendid, mis ehk aitavad jahutada kergelt kuumaks kippuvat arutelu ning keskenduda Euroopas toimuvale.

Kõigepealt tahaksin hajutada selle eksijutu, et eurovoliniku kandidaadi esitamisega on väga kiire. Tõsi, aega ei saa lugeda küll kuudes, kuid kindlasti on meil rahulikult võimalik oma otsust ette valmistada lähema nelja-viie nädala jooksul.

Kuigi mõned liikmesmaad on juba oma kandidaadid esitanud (nagu näiteks Läti Piebalgsi näol), ei juhtu midagi enne, kui on selge, mis saab komisjoni presidendikandidaadi Jose Manuel Barroso kuulamistega Euroopa Parlamendis 16. septembril ning kuidas hääletab Iirimaa 2. oktoobril Lissaboni leppe kordusreferendumil.

Barroso on 8. ja 9. septembril Euroopa Parlamendi fraktsioonide ees, et tutvustada oma tegevusprogrammi järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Rahvapartei, kuhu kuulub nii Barroso kui Eestist IRL, saab presidendikandidaadi materjalid kätte homme.

Euroopa Parlamendis väikest esindatust omavad liberaalid (meilt siis Reformi- ja Keskerakond) eesotsas Belgia endise peaministri Guy Verhofstadtiga ei välista, et Barroso võiks toetusest hoopis ilma jääda või et lõpphääletus võiks lükkuda oktoobrisse.

Ometi näib täna tõenäolisemana see, et juba juunis 27 liikmesmaa valitsuste toetuse saanud Barroso saab 16. septembril vajalikud toetushääled ka Euroopa Parlamendis. Kuid see ei tähenda veel automaatselt Euroopa Komisjoni uue koosseisu kokkupanekut.

2. oktoobril leiab aset Iirimaa referendum Lissaboni lepingu üle, mis otsustab, kuidas hakkab Euroopa Liit 1. jaanuarist edasi elama. Esmaspäevane Irish Times teatas, et 36 protsenti iirlastest toetab Lissaboni lepet ja 23 protsenti on vastu. Samas pole kolmandik valijatest veel oma otsust langetanud.

Kui Iirimaa leppe heaks kiidab, tähendab see väga olulist muudatust kogu Euroopa Liidu institutsionaalses pildis. See aga eeldab veel enne aasta lõppu mitmete väga oluliste ametikohtade täitmist.

Euroopa Komisjoni uue koosseisu kandidaatide kuulamised peaksid Euroopa Parlamendis toimuma novembris ning alles detsembris peaks asetleidma lõpphääletus. Seega veelkord - Eesti pole mingil viisil oma sammudega hilinenud.

Arutu ning argumenteerimata kiirustamise asemel on meile hoopis tähtsam siiski saavutada täna kaks eesmärki - vältida halvamaigulist sisepoliitilist ärategemist hea kandidaadi heakskiitmisel ning püüelda tulevases komisjonis valdkondliku voliniku (näiteks infoühiskonna ja meedia või siseturu ja teenuste volinik) kohta.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on teinud valitsusele ettepaneku, et kõigi kõrgemate ametnike määramisel Euroopa Liidu institutsioonidesse, sealhulgas ka voliniku kandidaadi puhul, toimuksid enne valitsuse lõppotsuse tegemist vastavasisulised kuulamised parlamendis. Täpselt nii, nagu meie suursaadiku kandidaadid käivad ennast tutvustamas väliskomisjonis.