Euro on Eestile täiendav julgeolekutagatis


Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga tänased raportid ütlevad üheselt - Eesti on valmis 1. jaanuarist 2011  liituma eurotsooniga. See muidugi ei tähenda, et homsest võiksime püksirihma lõdvaks lasta ja jalad seinale lükata. Ka oleks mõnevõrra vastutustundetu kohe võlakoorma kasvatamisest rääkima hakata.

Kuid minu arvates seisneb tänase päeva kõige olulisem sõnum siiski Eesti julgeolekule lisatagatise tekkimises. Arvestades eriti viimastel kuudel Venemaa aktiviseerunud survet majandusliku ja seeläbi ka poliitilise mõjujõu kasvatamiseks endise Nõukogude Liidu territooriumil, on euroala laienemine Eestisse murrangulise tähendusega.

Ajakirja Newsweek venekeelse väljaande vahendusel on avalikkuse ette jõudnud Venemaa välisministeeriumis koostatud laiaulatuslik programm, millest ilmneb üheselt Moskva soov tõrjuda oma vahetus naabruses Lääne mõjujõudu ning kasvatada samas läbi majandusliku kohaloleku suurendamise naaberriikide pimeuskset Venemaa-meelsust.

Balti riikide kohta on öeldud, et seoses majanduskriisiga ning Euroopa Liidu investorite huvi langusega tuleks osta üles siinseid energeetika, logistika, transpordi ja infotehnoloogia ettevõtteid. Tonaalsusest ei jää kahtlust - Balti riike ei käsitleta võrdse partnerina ning suunatud investeeringutes nähakse mitte äriloogikat, vaid poliitilise mõjuvõimu eksportimist.

Just selles valguses on äärmiselt oluline Eesti hea eelarvepoliitika tulemusel saavutatud läbimurre euroalasse, mis seob Eestit ning kaudsel määral ka meie lõunapoolseid naabreid maailma ühe mõjukama (kuigi kriisi üle elava) finantssüsteemiga.

Seejuures kasvab Eesti mõjukus, sest nüüd muutume üheks otsustajaks ka Euroopa rahaliidus. Koos sellega saab Eestist Balti regiooni kõige enam integreerunud riik kogu euroatlandi süsteemis.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?