Vene ajakirjanik tunnistab grusiini külade hävitamist Lõuna-Osseetias

Ma pole kunagi kahelnud, et Venemaal on palju ausaid ja professionaalseid ajakirjanikke. Olen nendega koos töötanud nii Moskvas kui Tšetšeenias. Eriti suur lugupidamine on mul aga nende vastu, kes täna suudavad jääda iseendaks ning rääkida sellest, mis tegelikult toimub või mida nad tegelikult mõtlevad.

Üks nendest on näiteks ajalehe "Moskovski Komsomolets" erikorrespondent Vadim Retškalov (pildil). Ta viibis augusti esimesel poolel Lõuna-Osseetias. Eile rääkis ta oma läbielatust raadiojaamas "Ehho Moskvõ".

Kes kuulas või loeb nüüd tema intervjuud, see mõistab, et tegemist on ausa ajakirjanikuga. Üksi see, kuidas ta kirjeldab grusiinide küla Kehvi hävitamist osseetide ja 58. armee üksuste poolt 13. augustil, on väärt paljugi. Eriti soovitan lugeda seda meie ajakirjanikel, kes äsja Lõuna-Osseetiat külastasid.

Retškalov räägib: "Ma sõitsin läbi selle (Kehvi) küla kell 9 (13.08.) hommikul. Aga enne seda, 10. augustil tuli Kehvi poolt tulistamist. Selle külaga assotsieerus vastane, sest kusagil küla ümbruses olid mingid tegutsevad grupid. See oli 10. augustil, aga 13. augustil sõitsime sellest külast läbi kahel korral - esimest korda kell 9, teine kord kell 11.

Kui ma sõitsin läbi kell 9, siis mõistsin kohe, et tegemist on grusiinide külaga (see vastab ka tõele - M.M.). Ma üldiselt ei tegelenud nende küladega - ülesanne oli teine. Aga siin tabasin ennast kohe mõttelt, et küla on grusiinide oma. Sellepärast, et see oli inimtühi. Lihtsalt tühi küla. Ja otse maanteel - Vladikavkaz-Tshinvali - otse sellel maanteel lebasid kahe lehma laibad. See rääkis samuti, et lehmade laibad oleks ju teelt ära viidud.

Ja siis ma nägin ühte pikka tüüpi, kes viis nööri otsas lehma. Aga mina sõitsin osseetidega. Nad rääkisid omavahel ja puhkesid naerma. Ma küsisin - kas lehm on trofee? Nemad vastasid - trofee. Nad mõistsid, mida mina mõistsin. See tähendab marodöörid, elementaarne. Relvadega, seega Lõuna-Osseetia regulaarne armee, kui nii võib öelda.

Kahe tunni pärast sõitsime tagasi. Ning kahe tunni pärast nägin ma sellist pilti: mitu maja lihtsalt põles. Küla oli muuseas suletud "puhastuseks" ja kedagi ei lastud sisse. Mina sõitsin läbi juhuslikult - inimesega, kellel olid dokumendid, kõikjalt võis läbi sõita.

Küla juba põles, viis maja vist. Lehmi juba polnud. Küla sügavusest kõlasid mõned üksikud kummalised lasud. Samas seisid paar soomukit (BTR) ja üldiselt on järeldus selline - snaipritest puhastuse ettekäändel hävitasid Lõuna-Osseetia sõjaväelased lihtsalt seda küla selleks, et mitte keegi sinna mitte kunagi enam tagasi ei pöörduks. Ja see on peamine, mida ma nägin.

Ma mõistsin, et meie 58. armee sõdurid - palgalised, ajateenijad - andsid oma elu selle eest, et need ... , eetris ei tahaks öelda, need lurjused, ütleme nii, võiksid lahendada oma probleeme, et hävitada nendest küladest grusiinide vaim. Mõistate? Kõik järjest. See on peamine."

Samas saates osales ka psühhiaater Aleksander Venger, kes samuti avas väga siiralt oma mõtteid seoses sündmustega Lõuna-Osseetias. Tema peamiseks ülestunnistuseks tuleb lugeda seda, et mingit ootamatut rünnakut Vene pool ei tajunud. Põgenikud hakkasid Lõuna-Osseetiast saabuma Põhja-Osseetiasse juba 2. augustil. Seega vähemalt viis päeva enne konflikti algust.