Euroopa Liidu mõju on kahanemas
Euroopa välispoliitika nõukogu värskeim analüüs kinnitab, et Euroopa Liidu globaalne mõju on viimase kümnendiga oluliselt kahanenud. Samas on selle arvelt aga kasvanud Venemaa ja Hiinaga kaasamõtlevate riikide arv.ÜROs läbiviidud hääletuste analüüs näitab, et Euroopa Liit on kaotanud kümnendiga 41 liitlase toetuse. Kui 1990ndate aastate lõpul toetas Euroopa Liidu algqatatud inimõigusalaseid küsimusi peaassamblee liikmetest 70 protsenti, siis viimasl paaril aastal vaevalt poole ringis.
Teemad, milles Euroopal pole õnnestunud laiemat toetust leida, puudutavad näiteks Birmat, Zimbabwet, Kosovot, Darfuri. Analüüsi autorid viitavad, et Euroopa Liit peab iga aasta New Yorgis küll oma tuhat sisekohtumist, kuid väljapoole räägitakse koordineeritult vähe.
Analüüs annabtegelikult tunnistust sellest, et eriti viimastel aastatel on selgelt kasvanud Venemaa ja otsati ka Hiina aktiivsus ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmetena. Eriti Venemaa jõuline eemaldumine demokraatlikest protsessidest ning oma geopoliitiliste sihtide ambitsioonikas väljamängimine on muutnud Euroopa Liidu "pehme" poliitika oluliselt vähemtulemuslikumaks.
See aga räägib veelkord vajadusest reformida Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamist. Lissaboni lepe on siin väga hädapärane. Selle sätete puudumist tajus Euroopa Liit ka äsjases Venemaa agressioonis Gruusia vastu.
Muide näib, et Venemaa on saanud eelolevaks aastaks päris kindla liitlase ÜRO 63. peaassamblee presidendi kohal. Selleks on Nicaragua endine välisminister Miguel d'Escoto Brockmann. Tema hinnangul olevat Vene-Gruusia sõja vallandamise peamine süüdlane ikkagi Gruusia. Kas mitte ei mõjuta peaassamblee presidendi seisukohti kodupoliitika? On ju Nicaragua ainus riik peale Venemaa, mis on siiani tunnustanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.
Kommentaarid
Mis käivitab tänapäeva inimühiskonna ja mis on inimeste, riikide ja kõikide jõuorganisatsioonide vaheline tähtis ja asendamatu detail?
RAHA.
Nagu näha Venemaal ei ole raha asjad head aga ilmselgelt kavatseb see valitsus käivitada võidurelvastumise.
Euroopa Liit peaks igati seda tõkestama, kas või vene valitsuse ja ärimeeste välismaiste pangaarvete külmutamise, kindlasti võimalikult kiiresti lõpetama venemaa rahalise nuumamise. Mõtlen just et kiirkorras välja ehitama uued gaasi trassid, looma uued suhted gaasi tarnijatega.
Siis ei ole sellel hullul raha ja mis tähtis. Loodus ei salli tühja kohta, venemaal pühitakse puutin ja medvedev ajaloo prügikasti ja tuleb uus valitsus, uued jõud, mõtted.
Arvata võib et need uued jõud ja mõtted on juba kremli ukse taga järjekorras ja EU võiks sellele kaasa aidata küllaltki lihtsate liigutustega, mitte midagi keerulist.
Küsimus on ainult kui tugev on endise KGB haare väljaspool venemaad?
Usun et see raugeb iga päevaga.
«Kongress palus USA presidendil ja riigisekretäril pöörduda Venemaa Föderatsiooni valitsuse poole palvega, et nad tunnistaksid Molotov-Ribbentropi paktile järgnenud 51 sotsialistlikku aastat ebaseaduslikuks,» seisis vastuvõetud avalduses.
«Molotov-Ribbentropi pakti varjus inkorporeeriti 17. juunil 1940. aastal Läti, Eesti ja Leedu jõuga Nõukogude Liitu, rikkudes kehtivaid rahulepinguid.»
«Nõukogude Liidu kommunistlik poliitiline süsteem surus maha valitsusvastased teisitimõtlejad, vaba poliitilise väljendusvõimaluse ja peamised inimõigused,» seisis dokumendis.
Tänavu 9. juunil tutvustasid resolutsiooni senatis Oregoni vabariiklasest senaator Gordon Smith ja Illinoisi demokraatide esindaja Richard Durmin. Edasi saadeti see arutlusele senati välisasjade komisjoni ja esindajatekotta.
28. juulil 1922 tunnustas USA riigidepartemang de jure Balti riikide iseseisvust ja sõlmis kõigi kolme riigiga kahepoolsed suhted. NSV Liidu okupatsiooni ajal USA Balti riikide annektsiooni ei tunnustanud.