USA Senati otsus märgilise tähendusega
USA Senati eilne otsus toetada ühehäälselt nõuet Venemaale mõista hukka ning vabandada Eesti, Läti ja Leedu okupeerimise eest Nõukogude Liidu poolt on märgilise tähendusega sündmus. Sellega on tehtud veel üks samm lähemale kommunismi kuritegude rahvusvahelise hukkamõistmise ning Balti riikidele tekitatud ülekohtu korvamise suunas.
Loodetavasti suudab ka Euroopa Parlament oma tegevuses USA kolleegide eeskuju järgida ning vastavasisulise resolutsiooni vastu võtta. Kahjuks pole Euroopa Parlament siiani suutnud näiteks vastu võtta kommunismi kuritegusid hukkamõistvat resolutsiooni. Suurimaks takistuseks siin on Euroopa vasakpoolsete jõudude tugev vastuseis. See viimane ongi täna paljuski Euroopa Liidu rahvusvahelise võimekuse nõrgimaks kohaks.
Venemaal on USA Senati otsust käsitletud aga kui Washingtoni järjekordset katset pingestada kahe suurriigi vahelisi suhteid. Ühe näitena toon viite uudisele suhteliselt mõistlikus väljaandes RBK Daily, kus arutletakse "Balti küsimuse" üle geopoliitilises suhestuses. Selles jõutakse järeldusele, et USA kasutab Balti riike relvastuse pumpamiseks Vene piiridele, kuna Eesti, Läti ega Leedu pole Euroopa tavarelvastusleppe osalised.
See ülimalt suvaline tõlgendus räägib meile paraku sellest, et Venemaal käsitletakse praegu igat sarnast sõnumit pimesi kui rünnakut riigi huvide vastu. Sisuliselt pole ühtegi teemat, kus Moskva ei otsiks sõnalist konflikti Ameerika Ühendriikide ja ta liitlastega.
Loodetavasti suudab ka Euroopa Parlament oma tegevuses USA kolleegide eeskuju järgida ning vastavasisulise resolutsiooni vastu võtta. Kahjuks pole Euroopa Parlament siiani suutnud näiteks vastu võtta kommunismi kuritegusid hukkamõistvat resolutsiooni. Suurimaks takistuseks siin on Euroopa vasakpoolsete jõudude tugev vastuseis. See viimane ongi täna paljuski Euroopa Liidu rahvusvahelise võimekuse nõrgimaks kohaks.
Venemaal on USA Senati otsust käsitletud aga kui Washingtoni järjekordset katset pingestada kahe suurriigi vahelisi suhteid. Ühe näitena toon viite uudisele suhteliselt mõistlikus väljaandes RBK Daily, kus arutletakse "Balti küsimuse" üle geopoliitilises suhestuses. Selles jõutakse järeldusele, et USA kasutab Balti riike relvastuse pumpamiseks Vene piiridele, kuna Eesti, Läti ega Leedu pole Euroopa tavarelvastusleppe osalised.
See ülimalt suvaline tõlgendus räägib meile paraku sellest, et Venemaal käsitletakse praegu igat sarnast sõnumit pimesi kui rünnakut riigi huvide vastu. Sisuliselt pole ühtegi teemat, kus Moskva ei otsiks sõnalist konflikti Ameerika Ühendriikide ja ta liitlastega.
Kommentaarid
kas VF on lihtsalt joovastet oma taasleitud enesekindlusest? või otsib ta taluvuse piiri? või siis otsesõnu norib tüli?