Välismajanduspoliitika vajab sihipärasust


Tänastest uudistest oli hea meel lugeda, et välisministeerium kutsub ettevõtjaid aktiivselt suhtlema meie välisesindustega. Samas rõhutas välisminister ka kõigi välismajanduses osalevate ametkondade koostöö parendamise vajalikkust. Õige jutt ning mul hea meel, et väliskomisjonis juba enam kui kaks aastat kestvad kuulamised on andnud lisatõuke selles valdkonnas toimuvale.

Ma olen korduvalt rõhutanud, et välismajanduspoliitika peaks saama senisest olulisema rolli meie üldises välissuhtluses. Arusaadavatel põhjustel on mitmed teised - eeskätt julgeolekupoliitilised teemad, olnud esiplaanil.

Kindlasti ei tähenda välismajanduspoliitika rõhutamine sugugi näiteks julgeoleku- või arenguabipoliitika taandamist. Kaugel sellest. Pigem on meil vaja lihtsalt paremini rakendada välispoliitika erinevad hoovad, mis kokku määravad meie rahvusvahelise kuvandi ning võimekuse.

Olen ettevõtjatelt kuulnud nii kiitust kui laitust meie esinduste tegevuse üle. Arvan, et arenguruumi (sealhulgas vastastikust) on veel kõvasti. Ehk kõige olulisemaks pean praegu meie välismajanduspoliitika muutmist sihipärasemaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud strateegia Made in Estonia on väga heaks aluseks selgemate sihtide seadmisel ning eesmärkide saavutamisel. Samas ma leian, et sellele tuleb kiiremas korras lisanduseks toetuseks kirjutada strateegiad meile olulistes suundades.

Mõistagi ei suuda Eesti korraga olla edukas ja haarav kõigis maailma suundades. Samas aitab paremat tulemust saavutada eesmärgipõhine tegevus ning hea ametkondadevaheline koostöö. Miks ei võiks Eestil näiteks olla oma Aasia-strateegia?

Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon valmistab praegu ette visiiti Hiina selle kuu lõpul. Viimati käisime seal 2006. aasta aprillis. Pärast toonast visiiti kirjutasin artikli Eesti Päevalehes, mille arvan aktuaalne olevat ka täna.

Sellel nädalal Tallinnat väisanud Hiina kõrgetasemeline delegatsioon vaid kinnitab, et eeldused suhete edendamiseks erinevates valdkondades, sealhulgas majanduses, on täiesti olemas. Edukam oleks see meie poolt aga siis, kui me teame paremini, mida me tahame ning kuidas oma eesmärgini jõuame.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave