Minu kõne Riigikogu Euroopa Liidu debatil

Tänasel Riigikogu iga-aastasel Euroopa Liidu debatil pidasin kõne Euroopa Liidu asjade komisjoni nimel. Siin on see täies ulatuses:

"Üksnes loetud päevad lahutavad Eestit järjekordsest väga olulisest sammust Euroopa Liiduga süvendatud integreerumisel. Eestist saab 1. jaanuaril Euroopa Liidu seitsmeteistkümnes liikmesmaa, kus võetakse käibele ühisraha euro.

Selle hetke tähendust on raske ülehinnata. Lahkuv aasta pole olnud kuigi lihtne ei Eestile ega laiemalt ka Euroopa Liidule. Koguni on kõlanud arvamused – kas euro peab rahvusvahelisele võlakriisile ning mõnede liikmesmaade lõdvapoolsele finantspoliitikale vastu?

Alles eile küsis üks Saue Gümnaasiumi õpilane kohtumisel minult sama küsimuse. Vastasin seepeale, et viimasel paaril aastal on räägitud kõiksugu musti stsenaariume alates üleilmsest majanduskatastroofist kuni erinevate valuutade kokkuvarisemiseni. Surve eurole pole siin olnud erandiks. Samas on Euroopa Liidu kiire reageerimine probleemidele ning kriisiabi tugimehhanismide väljatöötamine selgeks märgiks, et jutt mingist valuutakrahhist pole kuigi tõsine.

Pigem tuleb aru saada, et tegemist on üldse esimese suurema majanduskriisiga euro ajaloos. Ei maksa unustada, et Euroopa Liidu ühisraha on olnud käibel vaid pisut enam kui kümme aastat.

Ma usun, et väikese Eesti näide räägib pigem sellest, et vastutustundlikku rahapoliitikat ajades on võimalik ka väga keerulistel aegadel hoida eelarve tasakaalus ning avaliku sektori võlgnevused madalal. Eesti ühinemine eurotsooniga on viimast sisemiselt pigem ühendav ja seda eeskätt meie tugeva eelarvedistsipliini traditsiooni arvesse võttes.

Euroopa Liidu asjade komisjon jälgis sellel aastal väga tähelepanelikult valitsuse tegevust eurotsooniga ühinemiseks vajalike sammude tegemisel ning eurotsoonis endas toimuvat. Ma tahan komisjoni nimel tunnustada vabariigi valitsust Eestile äärmiselt olulise protsessi eduka lõpuleviimise puhul.

Samas me teame kõik väga hästi, et 1. jaanuar ei tähenda finiši-, vaid ennekõike stardijoont. Euro on vahendiks uutele võimalustele nii meie majanduselus kui ka Eesti enda sõna kasvatamisel Euroopas.

Teine väga oluline saavutus sellest aastast on IT-agentuuri peakorteri asukohariigi staatuse saamine. See otsus on heaks kinnituseks Eesti võimekusele leida kompromisse ka selliste suurte ja tähtsate partneritega nagu selleks on Prantsusmaa. Selle tulemuse nimel on väga palju tööd tehtud nii diplomaatilisel kui poliitilisel tasandil, kusjuures suurima töö tegi mõistagi siseministeeriumi vastav allüksus.

IT-agentuuri ehk täpsemalt Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste infotehnoloogia süsteemide operatiivjuhtimise ameti tulek Eestisse vaid tugevdab meie e-kuvandit. Ääremärkusena olgu lisatud, et ka NATO küberkaitsekeskus on tänu mitmete riikide äsjasele liitumisele saamas sisse uut hoogu.

Head kolleegid,

Lissaboni lepingu jõustumisest on tänaseks möödunud pisut enam kui aasta. See on ühenduse tasandil toonud kaasa mitmeid muudatusi, kuigi leppe sätete rakendamine võtab kindlasti rohkem aega. Ka oleme täna seisus, kus majanduskriisist johtuvalt on elu toonud juba korrektiive, mis nõuavad ka aluslepingute täiendamist. Viimasest rääkisime alles eilsel komisjoni istungil, kus üksmeelselt toetati valitsuse seisukohti seoses kriisiabimehhanismide reguleerimise sätestamise vajadusega Euroopa Liidu lepingus.

Lissaboni lepingu rakendamine Riigikogus puudutas meie kodu- ja töökorra seaduse muutmist. Kevadistungjärgul heakskiidetud muudatustega on parlamendile antud lisavõimalusi Euroopa Liidu seadusloomeprotsessi mõjutada.

Seadust muutes lähtusime senisest praktikast ja vajadusest esindada Eestit Euroopas ühe seisukohaga, andes samas võimaluse algatusteks ka parlamendile. Tänase päeva seisuga ei ole ükski asjaomane Riigikogu või valitsuse organ leidnud subsidiaarsuspõhimõtte rikkumist, vajadust pöörduda Euroopa Kohtu poole või siis pidurdada Euroopa Ülemkogu otsust hääletusprotseduuri muutmiseks.

Euroopa Liidu rahvusliku otsustusprotsessi senine ladusus ja hea toimevahekord parlamendi ja valitsuse vahel räägivad veenvalt sellest, et me peaksime oma hästi töötavat põhimõtet  -  „üks riik – üks seisukoht” ka edaspidi hoidma. Vajalikud arutelud ja võimalikud vaidlused tuleb vaielda kodus, eeskätt aga Riigikogu komisjonides. Sellega tagame Eestile tervikuna parimad läbirääkimisvõimalused. Siinkohal tahan eraldi esile tuua peaministri eelmisel aastal öeldut, et valitsus annab oma seletuskirjades Euroopa Liidu dokumentidele hinnangu nende vastavusele subsidiaarsuspõhimõttele.

Seega loodan, et valitsus tervikuna ja eeskätt taustatööga tegelevad ministeeriumid võtavad omaks hea tava, et Euroopa Liidu dokumente hinnatakse muude parameetrite kõrval ka subsidiaarsuspõhimõttele vastavuse kontekstis ja nende esitamisel Riigikogule arvestatakse Lissaboni leppest tulenevat ajaraami.

Lisaks rahvusparlamentidele rolli tugevnemisele on Lissaboni lepingu jõustumisega saanud juurde mõjujõudu ka Euroopa Parlament. Euroopa Liidu asjade komisjon on olnud avatud Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikutele ja oleme seda ka edaspidi. 

Kindlasti peame veelgi enam vahetama omavahel informatsiooni. Samas ma tahaks siiski rõhutada, et see ei saa olla vaid meie poolt justkui pealesurutuna. Infovahetus on ikkagi kahepoolne protsess, mistõttu ma loodan meie 6 eurosaadiku aktiivsemale osavõtule Euroopa Liidu asjade komisjoni tegevusest.

Siinkohal pakun pisut mõtteainet Riigikogu järgmisele koosseisule. Meie suhted Euroopa Parlamendiga ei tohiks tulevikus piirduda vaid Eestist valitud kuue saadikuga suhtlemisega või siis ainult erakondade rahvusvahelise tegevusega.

Euroopa Parlamendis nagu ka Riigikogus on komisjonide tegevusel väga oluline roll, mistõttu peaksime suunama oma tulevase tegevuse rohkem komisjonide koostöö põhiseks. See on siiani olnud sisuliselt kasutamata võimalus Eesti seisukohtade paremaks teadvustamiseks Euroopa seadusandja juures.

Koostööl Euroopa Parlamendi komisjonidega on veel üks praktiline ja samas väga oluline tahk. Selleks on Euroopa Parlamendi komisjonide korraldatavad ühisistungid rahvusparlamentide vastavate komisjonidega. Siiani on Riigikogu alalised komisjonid olnud nendel osalemisega suhteliselt tagasihoidlikud. Ühest küljest võib seda põhjendada vahendite piiratusega, samuti ka mõnevõrra ebakindlusega selles osas, kas ja kuipalju meie  esindajad sellisel kohtumisel teha saavad. Teisalt aga arvan, et siiani pole selliste kohtumiste olulisus ja võimalused veel meie komisjonide prioriteetidesse jõudnud.

Iga eesistumise ehk poolaasta jooksul on selliseid kohtumisi umbes viis, lisaks ka sama olulised kohtumised, mida organiseerivad eesistujariigi parlamendid. Mõlemad kohtumiste formaadid on olulised ja kindlasti mitte ainult meiepoolsete võimalike ametlike sõnavõttude kontekstis. Vahetu suhtlemine kolleegidega ja seeläbi meie huvide teadvustamine on see, mis aitab ka meie suuremaid eesmärke saavutada.

Head kolleegid,

Euroopa Liidu asjade komisjonis oli sellel aastal olulisel kohal Läänemere strateegia tegevuskava rakendamisega seonduv. Nii kevad- kui sügisistungjärgul korraldatud kuulamiste eesmärgiks oli toetada ministeeriume ja motiveerida neid aktiivselt strateegia projektides osalema.

Läänemere strateegia ellurakendamise nimel peab väsimatult tegutsema. Kui Eesti ei suuda oma lähiregioonis, kus laua taga on 8 riiki, sündmuste kulgu mõjutada, siis võiks ju küsida: „Kus siis veel?”. Kui arvestada kõigi kaheksa riigi potentsiaali, siis meie regioonis on väga hea võimalus Euroopa Liidu uute koostöömehhanismide kiiremaks ellurakendamiseks.

Euroopa Liidu asjade komisjoni kuulamistel jõudsime järeldusele, et projektid peaksid olema paremini fokusseeritud ning nende arv võiks olla väiksem. Viimane haakub ka Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika tuleviku ettepanekuga.

Läänemere strateegia tuleviku jaoks on võtmeküsimus mõistagi rahastamine. Hetkel on Euroopa Liidu 2011. aasta eelarves tekkimas niiöelda stardiraha, mis annab võimaluse koostöökohtumiste ja projektiseire korraldamiseks.

2014. aastast rakenduvas uues eelarveperspektiivis võiks aga olla strateegial juba eraldi eelarverida. Selle nimel tuleb julgelt ja aktiivselt läbirääkida eelkõige partneritega regioonis ning seejärel otsida juba ühiselt laiemat kõlapinda Euroopa Liidus tervikuna.

Selle aasta üheks olulisemaks keskkonnateemaks, mis leidis kajastamist ka Euroopa Liidu asjade komisjoni töös, kujunes bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse edasise kao takistamiseks peetud rahvusvahelised läbirääkimised ja selleks ettevalmistumine.

Maailma elurikkus hävib tohutu tempoga ja sellele ei ole suudetud piiri panna isegi vaatamata positiivsetele arengutele looduskaitsealade territooriumi suurendamisel.

Teatud osas arvavad teadlased, et juba praegu on ületatud kriitiline piir, millest tagasiminekut pole – nagu korallrahude või Amazonase vihmametsade ja sellega kaasnev mullastiku hävimine. Nagoya konverentsil lepiti kokku, et jätkatakse pingutusi maailma bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Euroopa Liidu tegevuskava oodatakse veel selle aasta lõpus.

Põllumajanduse ja maaelu valdkonnas on terve aasta jooksul tehtud ettevalmistusi ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle toimuvate läbirääkimiste alustamiseks. Siin on kulutatud päris palju energiat nii Euroopa Komisjonis, ministrite nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis. Meie jaoks on siin olulisemaks küsimuseks põllumajandusettevõtetele makstavate toetuste ühtlustamine Euroopa Liidus.

Põllumajandusega haakuv kalanduse teema on samuti olnud väga teravalt meie komisjonis päevakorral. See on olnud seotud nii kalavarude vähenemise kui ka Islandi saamisega Euroopa Liidu kandidaatriigiks.

Euroopa Liidu asjade komisjon pööras sellel aastal erilist tähelepanu ka meie jaoks väga oluliste transpordiühenduste – Rail Baltica ja Via Baltica edasisele arendamisele. Seda käsitlesime nii Eesti Raudtee kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, aga samuti meie traditsioonilistel kohtumistel Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallasega.

Loodetavasti leiavad nii need kui teised regionaalse tähendusega projektid väärilise kajastuse ühenduse transpordistrateegias aastani 2020. Lisaks maismaaühendustele on meie jaoks väga oluline ka Siberi ülelennutasude teema, mis võib laheneda seoses Venemaa võimaliku liitumisega Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Head kolleegid,

Veel enne selle koosseisu lõppu võtab Euroopa Liidu asjade komisjon põhjalikult kuulata Eesti seisukohti ning tegevussuundi seoses Euroopa Komisjoni “Ühtse turu algatusega”. Alustasime teema lähemat käsitlemist sügisesel kohtumisel siseturu ja teenuste voliniku Michel Barnier’ga.

Siseturu taaskäivitamise ja olemasolevate kitsaskohtade kõrvaldamise eesmärgiks on ühtse turu loomine, mis tekitaks soodsa ettevõtluskeskkonna ja oleks kasulik kõigile tarbijatele. Kogu selles valdkonnas on Eestil võimalik olla aktiivne panustaja.

Ühenduse siseturg on vaid paarkümmend aastat vana, mis pole Euroopa Liidu enda ajalugu arvestades kuigi pikk iga. Seda enam on oluline, et endiselt eksisteerivate turutõkete vähendamisel on Eesti ideed näiteks erinevate digivõimaluste parema rakendamise kaudu kindlasti laiemalt huvipakkuvad.

Pealegi tuleb Eestil endal võidelda eriti e-kaubanduses valitsevate diskrimineerivate tõkete kõrvaldamise eest, mis tagaks meie kodanikele võrdväärse juurdepääsu rahvusvahelisele teenusteturule.

Ühisturuga seonduva ja teiste teemade aktiivsemaks menetlemiseks on Eestile kujunemas hea võimalus mitme järgneva eesistumise jooksul. Tuleval aastal võtavad järje üle kõigepealt Ungari ja siis Poola, kellele omakorda järgneb Taani.

Üheks meile väga oluliseks teemaks, mis ka sellel aastal on korduvalt olnud komisjoni päevakorras, on Euroopa Liidu energiajulgeolekuga seonduv. Ungari eesistumise ajal tuleva aasta veebruaris toimuv energia tippkohtumine võiks olla järgmiseks oluliseks tõukeks Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika kujundamisel. Meile on siin eriti oluline ühenduse ühtse energiaturu poole liikumine koos vastavate regulatsioonide ning eriti Balti regioonile hädavajalike ühenduste loomisega.

Mul on hea meel kinnitada, et Euroopa Liidu asjade komisjonil on ka sellel aastal olnud aktiivne välissuhtlemine. Me oleme kohtunud nii  mitmete liikmesmaade ministrite, Euroopa Komisjoni volinike kui ka kandidaatriikide pealäbirääkijatega.

Lahkuva koosseisu Euroopa Liidu asjade komisjonil on kujunenud hea traditsioon külastada enne iga eesistumist vastavat riiki. Sellel aastal toimusid visiidid Belgiasse ja Ungarisse. Need sõidud on olnud alati informatiivsed, aidanud paremini aru saada eesistujaks saava riigi eesmärkidest ning võimaldanud tutvustada ka Eesti seisukohti. Loodetavasti jätkub sama traditsioon ka tulevases Riigikogus. Lisaks eelmainitud visiitidele külastas komisjoni delegatsioon sellel kevadel Riigikogu esimese komisjonina Itaalia parlamendi mõlemat koda ning võõrustas sügisel Türgi parlamendi kolleege.

Lõpetuseks tahaks teha veel ühe väikese soovituse tulevase Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. 2018. aasta esimesel poolel seisab Eestil ees oma esimene eesistumine Euroopa Liidus. Kuigi see ei puuduta veel otseselt parlamendi järgmist koosseisu, tuleb ettevalmistusi eesistumiseks teha juba XII Riigikogul. Mida paremini me soovime oma ülesanneteks valmis olla, seda pikemalt tuleb ka selleks valmistuda.

Head kolleegid,

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena tahaksin tänada kõiki, kes on panustanud käesoleva Riigikogu koosseisus Euroopa Liidu seadusandluse ning Eesti positsioonide kujundamisse. Suuresti konsensuslikul põhimõttel töötav rahvuslik otsustusprotsess on teinud Eestist aktiivse ning nähtava riigi meie partnerite seas. Sellele on olulise panuse andnud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

Aitäh!"