Värsked muljed Iisraelist ja Palestiinast


See Iisraeli armee sõdur, kes oli täna valves ühel kontrollpostil teel Ramallahsse on piltlik kinnitus olukorra keerukusest selles maailma ühes kõige tuntumas ja sensitiivsemas konfliktipiirkonnas. Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni koosseisus oli mul viimasel kolmel päeval hea võimalus värskendada vahetut teadmist Iisraeli ja Palestiina rahuprotsessi hetkeseisust ning võimalikest väljavaadetest.

Kohtumised nii ühe kui teise poole diplomaatide ja poliitikutega paraku vaid kinnitavad üldiselt teadaolevat: kuigi mõlemad pooled räägivad viivitamatust valmisolekust rahuprotsessi jätkamiseks ei usu kumbki selle võimalikkusse. Vastastikused süüdistused ning sügav umbusk on kahjuks sedavõrd sügavad, et mingit valgust ei näi küll kusagilt paistvat. 

Pigem on tunda pettumuse süvenemist ning pingete kasvu. Palestiina esindajad näiteks väitsid, et sellel aastal on eriti kasvanud Iisraeli ja tema asunike jõuvõtted palestiinlaste suhtes. Gaza sektoris on blokaadi tõttu humanitaarolukord eriti murettekitav. Lisaks on Iisraeli poliitikud hiljuti Knessetis vastuvõetud referendumi seadusega muutnud peaaegu võimatuks piiride küsimuse arutamise rahuprotsessi raames. Ka on ohumärgiks natsionalistlike meeleolude kasv Iissraelis, mis on poliitilise maastiku killustanud ning muutnud keerukamaks tasakaalukamate lahendusteni jõudmise.

Iisraeli pool omakorda näeb palestiinlaste tegevuses takistava tegurina tingimuste seadmist rahukõneluste jätkamiseks. Gazast lahkumist peeti hea tahte märgiks, kuid palestiinlased olevat seda hinnanud pigem kui nõrkuse tundemärki. 

Liiati peavad Iisraeli poliitikud täna kõige ohtlikumaks mitte rahukõneluste puudumist palestiinlastega, vaid eeskätt Iraani mõju tugevnemist regioonis. Kui tuumarelva ihkavat Iraani peetakse Iisraelis eksistentsiaalseks ohuks, siis kaks teist tiksuvat ajapommi - Hezbollah Lõuna-Liibanonis ja Hamas Gaza sektoris, ohustavad vahetult Iisraeli piire. Konflikti võimalust eriti Lõuna-Liibanonis peetakse väga tõsiseks.

Kuid samas pole selles kõiges siiski midagi põrutavalt uut. See vaid veenab, et selle keerulise ja väga pikkade juurtega konfliktiõhkkonna hajutamine on näiliselt mission impossible. Ilma välise abi ning mõõduka surveta pole siin midagi saavutada. Isegi siis, kui üks või teine pool vastupidist väidab.

Samas on oluline siiski rõhutada, et Eesti tuntus nii Iisraelis kui Palestiinas on viimastel aastatel tublisti kasvanud. Seda aitab tugevdada kindlasti ka meie saatkonna avamine Tel Avivis ning esimese resideeruva suursaadiku - Tiina Intelmanni saabumine Iisraeli. Kolm päeva kinnitasid, et meie ettevõtjatel  on kindlasti võimalik nii Iisraelis kui Palestiinas leida uusi kontakte ja äripartnereid. Igatahes kinnitati saatkonnas, et vastastikune huvi on kaubandussuhetes kasvamas. Ehk peaks EAS koos välisministeeriumiga kaaluma eraldi majandusdiplomaadi või kaubandusesindaja saatmist tulevikus ka Tel Avivi.

Kommentaarid

KalevK ütles …
Piisab kui lugeda Likudi programmist http://en.wikipedia.org/wiki/Likud#Likud_charter , et nad on kompromissitud Jordani jõe kui idapiiri ja Jerusalemma osas. Mõistmatu, miks USA jätkab nii ebareaalset rezhiimi unilateraalset toetamist. Gaza ja Liibanoni operatsioonid olid ühemõtteliselt ebaproportsionaalsed, et mitte öelda hullumeelsed. Iisrael on regiooni agressor nagu USA oli Iraagi puhul. Täpselt nagu Vene oli agressor 2008 Greorgias. Ning agressioonil on oma objektiivsed pikaajalised tagajärjed- viha rahvastes ja usaldamatus rahvaste vahel.
15 detsember, 2010 02:02
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave