President Reagan väärib Eestis enamat tähelepanu


Eestlased pole kuigi altid tänu avaldama ei inimestele endi seast, veel vähem aga raja tagant. Eks soveediaeg rikkus paljuski meie mõtlemist, kui avalikku ruumi risustasid võõrad ja meile pealesurutud nimed või sümbolid. Samas on minu arvates ammu aeg keerata uus lehekülg ning vaadata veidi avarama tänutundega nende suunas, kes on näiteks mänginud hindamatut rolli meie taasiseseisvumisel. Eriti aktuaalne on see kasvõi sellegi tõttu, et tuleval aastal möödub 20 aastat meie riigi iseseisvuse taastamisest õigusliku järjepidevuse alusel.

Meie taasvabanemise üheks suurmõjutajaks oli kahtlemata USA president Ronald Reagan (1911-2004), kelle sünnist möödub tuleva aasta 6. veebruaril täpselt sada aastat. Reagani pikaajaline ja põhimõtteline kommunismivastasus ning sihikindel soov murendada tema enda poolt kurjuse impeeriumiks kutsutud Nõukogude Liitu olid kahtlemata üheks kesksemaks teljeks tema presidendiks oleku aastatel 1981-1989. Just nendel aastatel saavutas läänemaailm USA eestvedamisel otsustavat edu Külma sõja rinnetel ning sundis Nõukogude totalitaarsüsteemi kokku varisema. Reagani rolli selles on raske üle hinnata.

IRLi Välispoliitika Nõukogu nimel pöördusid Mart Laar, Tunne Kelam, Jüri Luik ja siinkirjutaja eile välisminister Urmas Paeti poole üleskutsega algatada Tallinna kesklinnas asuvale tänavale, pargile või väljakule USA presidendi Ronald Reagani nime andmine. Me tegime ka konkreetse ettepaneku nimetada välisministeeriumi taga asuv park ümber Ronald Reagani pargiks. Sarnase sisuga ettevõtmine on meil juba Islandi väljaku näol olemas.

Reagani nime väärikas kinnistamine meie avalikus ruumis on kindlasti üks viis, kuidas tähistada selle suurmehe suursugust sünniaastapäeva. Kindlasti oleks väga hea, kui meie kirjastused võtaksid tõlkida mõne värskema raamatu Reagani tegevusest just Nõukogude Liidu ning tema sateliitsüsteemi vastu. Me teame küll Laulva revolutsiooni tähendust ja oskame seda hinnata, kuid veidi kaugemad mõjutused Laulva revolutsiooni võimalikuks saamisele on jäänud teinekord liiga tahaplaanile.

Igatahes väärib president Reagan hoopis enamat tähelepanu meie avalikkuse poolt, liiati kui järgmisel aastal annavad selleks põhjust mitmed ümmargused daatumid.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave