Gruusia ja Ukraina vajavad NATO toetust

Vähem kui kolme kuu pärast leiab Bukarestis aset NATO järjekordne tippkohtumine. Pole välistatud, et sellel saavad kutse liituda alliansiga osad Lääne-Balkani riigid. Samas on väga oluline edasise liitumiskursi kinnitamine ka sellistele riikidele kui Ukraina ja Gruusia.

Ukrainas on presidendi, peaministri ja parlamendi esimehe allkirjaga äsja kinnitatud avaldus liitumisplaaniks NATOga. Seda kinnitas ka täna Kiievis viibinud USA Senati väliskomisjoni aseesimees Richard Lugar.

Gruusia rahvas omakorda kinnitas kindlat soovi saada kaitsealliansi liikmeks 5. jaanuaril korraldatud referendumil, mil 72 protsenti valimas käinutest toetas NATOga liitumist.

Nii Gruusia kui Ukraina on eriti viimastel päevadel langenud Venemaa välisministeeriumi terava surve alla seoses NATO püüdlustega. Nii Venemaa Kiievi suursaadiku Viktor Tšernomõrdini kui välisminister Sergei Lavrovi avaldused on äravahetamiseni sarnased nendega, mida Moskva tegi Balti riikide liitumisprotsessi ajal.

Lubatakse kahepoolsed suhted ümber vaadata ning ähvardatakse allianssi tervikuna. Oma esimese kogupaugu andis Gruusia pihta ka Venemaa verivärske esindaja NATO juures Dmitri Rogozin.

Loomulikult saavad nii Gruusia kui Ukraina NATO liikmetest alles siis, kui eeskätt nemad ise aga ka allianss on selleks valmis. Ilmselt ei tea täpset tärminit keegi. Küll aga on selge, et kui Tbilisi ja Kiiev peavad kadalipu läbima ilma lääneriikide nähtava ja tuntava toetuseta, siis pole sugugi kindel, et lõppjaam on ikka NATO.

Kujunenud olukorras on väga oluline, et lähematel kuudel kasutaks nii Eesti kui meie lähemad partnerid kõiki välispoliitilisi võimalusi Ukraina ja Gruusia toetusavalduste kinnitamiseks ja toetamiseks. Mida selgem on visioon NATO tulevikust alliansi enda liikmete seas, seda kindlam on ka uutel liitujatel oma teed käia.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave