Gruusia ja Ukraina vajavad NATO toetust

Vähem kui kolme kuu pärast leiab Bukarestis aset NATO järjekordne tippkohtumine. Pole välistatud, et sellel saavad kutse liituda alliansiga osad Lääne-Balkani riigid. Samas on väga oluline edasise liitumiskursi kinnitamine ka sellistele riikidele kui Ukraina ja Gruusia.

Ukrainas on presidendi, peaministri ja parlamendi esimehe allkirjaga äsja kinnitatud avaldus liitumisplaaniks NATOga. Seda kinnitas ka täna Kiievis viibinud USA Senati väliskomisjoni aseesimees Richard Lugar.

Gruusia rahvas omakorda kinnitas kindlat soovi saada kaitsealliansi liikmeks 5. jaanuaril korraldatud referendumil, mil 72 protsenti valimas käinutest toetas NATOga liitumist.

Nii Gruusia kui Ukraina on eriti viimastel päevadel langenud Venemaa välisministeeriumi terava surve alla seoses NATO püüdlustega. Nii Venemaa Kiievi suursaadiku Viktor Tšernomõrdini kui välisminister Sergei Lavrovi avaldused on äravahetamiseni sarnased nendega, mida Moskva tegi Balti riikide liitumisprotsessi ajal.

Lubatakse kahepoolsed suhted ümber vaadata ning ähvardatakse allianssi tervikuna. Oma esimese kogupaugu andis Gruusia pihta ka Venemaa verivärske esindaja NATO juures Dmitri Rogozin.

Loomulikult saavad nii Gruusia kui Ukraina NATO liikmetest alles siis, kui eeskätt nemad ise aga ka allianss on selleks valmis. Ilmselt ei tea täpset tärminit keegi. Küll aga on selge, et kui Tbilisi ja Kiiev peavad kadalipu läbima ilma lääneriikide nähtava ja tuntava toetuseta, siis pole sugugi kindel, et lõppjaam on ikka NATO.

Kujunenud olukorras on väga oluline, et lähematel kuudel kasutaks nii Eesti kui meie lähemad partnerid kõiki välispoliitilisi võimalusi Ukraina ja Gruusia toetusavalduste kinnitamiseks ja toetamiseks. Mida selgem on visioon NATO tulevikust alliansi enda liikmete seas, seda kindlam on ka uutel liitujatel oma teed käia.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?