Oluline uudis Pariisist
Läinud neljapäeval sõlmiti Pariisis kokkulepe, mis määrab paljuski ära Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) juhtimise lähema kaheksa aasta jooksul. Ka meie meedias on viimastel kuudel juttu olnud, et täna täpselt nädala pärast assamblee presidendi ametist lahkuva Rene van der Lindeni asemel saab ENPA uueks juhiks Euroopa Demokraatide Grupi (EDG) liider Mihhail Margelov.
Kui Pariisi kokkulepe peab vett, siis tuleval esmaspäeval valib Strasbourgis kogunev assamblee istungjärk oma uueks presidendiks hoopiski sotsialistide grupi juhi Lluis Maria de Puigi (pildil).
Nimelt leppisid ENPAs esindatud viie poliitilise grupi liidrid kokku uues rotatsioonisüsteemis, mis annab järgmiseks kaheks aastaks assamblee presidendi koha sotsidele. Seejärel (2010-11) saab selle koha praegu Margelovi juhitud EDG, siis Euroopa Rahvapartei (2012-2013) ning viimaks liberaalid (2014-2015). Kahe rotatsioonitsükli vahel ehk siis 2016-2017 juhib assambleed vasakliidu esindaja.
Uus rotatsioonisüsteem oli minu arvates hädavajalik ja saavutatud kokkulepe loob kindlasti parema selguse ENPA juhtimises lähemateks aastateks. See peab korraga silmas nii viimastel aastatel muutunud poliitiliste gruppide koosseise kui ka asjaolu, et presidendi ametiaeg lüheneb nüüdsest kolmelt aastalt kahele.
Kokkuleppega kinnitati rõhutatult veelkord ka põhimõtet, et assamblee presidendiks ei saa mitte riigi või rahvuse esindaja, vaid ühe või teise poliitilise grupi demokraatlikult valitud esindaja. Seejuures on kõigi liikmesriikide hääleõiguslikud saadikud võrdsed. Minu arvates on see kõigiti vastav ENPA enda kaitstud demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.
Kui Pariisi kokkulepe peab vett, siis tuleval esmaspäeval valib Strasbourgis kogunev assamblee istungjärk oma uueks presidendiks hoopiski sotsialistide grupi juhi Lluis Maria de Puigi (pildil).
Nimelt leppisid ENPAs esindatud viie poliitilise grupi liidrid kokku uues rotatsioonisüsteemis, mis annab järgmiseks kaheks aastaks assamblee presidendi koha sotsidele. Seejärel (2010-11) saab selle koha praegu Margelovi juhitud EDG, siis Euroopa Rahvapartei (2012-2013) ning viimaks liberaalid (2014-2015). Kahe rotatsioonitsükli vahel ehk siis 2016-2017 juhib assambleed vasakliidu esindaja.
Uus rotatsioonisüsteem oli minu arvates hädavajalik ja saavutatud kokkulepe loob kindlasti parema selguse ENPA juhtimises lähemateks aastateks. See peab korraga silmas nii viimastel aastatel muutunud poliitiliste gruppide koosseise kui ka asjaolu, et presidendi ametiaeg lüheneb nüüdsest kolmelt aastalt kahele.
Kokkuleppega kinnitati rõhutatult veelkord ka põhimõtet, et assamblee presidendiks ei saa mitte riigi või rahvuse esindaja, vaid ühe või teise poliitilise grupi demokraatlikult valitud esindaja. Seejuures on kõigi liikmesriikide hääleõiguslikud saadikud võrdsed. Minu arvates on see kõigiti vastav ENPA enda kaitstud demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.
Kommentaarid