Putinile meeldib suusatada eesti külas

Sotši olümpiamängud 2014. aastal peaksid pakkuma meile väga hea võimaluse ka Eestit ehk täpsemini eestlust tutvustada. Eesti valitsus teeks targasti juba täna, kui suunaks läbimõeldult vahenedeid nii Sotši kui seal lähedal asuvasse Punase Lageda (Krasnaja Poljana) eesti külasse. Anton Hansen Tammsaare muuseumi kasutamine oleks kindlasti üks väga häid võimalusi. Kuid mitte ainult.

Olen ise vaid korra käinud Punasel Lagedal (ja Sotšis). See oli 1995. aasta suvel kohe pärast üht Tšetšeenia komandeeringut. Siis, kui olin Postimehe korrespondent Moskvas. Käisin nii Tammsaare muuseumis kui ajasin juttu eestlastega.

Mind hämmastas toona vestlus ühe eestlannaga, kes oli viimati Eestis käinud 1952. aastal, kuid rääkis puhtas eesti keeles. Ja tema polnud mõistagi ainus. Üksi Sotšis ja selle ümbruses elab ligi tuhat eestlast.

Ah jah, Venemaa president Putin käis sellel nädalavahetusel Punasel Lagedal uut mäesuusanõlva avamas. Gazpromi investeeritud spordirajatis võiks päevas vastu võtta kuni 8000 suusatajat, kellel oleks võimalik proovida 14 erinevat laskumisrada. 2014. aastal kujuneb sellest mängude murdmaasuusatamisstaadion. Samas lähedal on hüppemäed.

Kui vähegi taluks mõtlemist, võiks nii meie turismifirmad kui muidu aktiivsed inimesed mõelda selle piirkonna külastamisele. Kusjuures võiks ühe lennu sihtkohtadeks olla lisaks Sotšile (ehk Adlerile) ka Tbilisi või/ja Batumi.

Kommentaarid

Klaus ütles …
Venemaa kohendas hiljaaegu seadusandlust nõnda, et Sotši piirkonna asukaid oleks hõlpsam olümpia eel elupaigast loobuma sundida, karta on et see käib ka Krasnaja Poljana kohta. Venemaa esirikkurid juba laamendavat seal kandis, sest olümpia on hea kinnisvaraprojekt ja Sotši kant magus suutäis niikuinii.
05 jaanuar, 2008 20:59
Anonüümne ütles …
arvestada tuleb veel sellega, et eestlased on venelaste silmis paariad. Mu enda tuttavad, kes pihkva oblastis töötavad, et samba nihutamist neile selgeks ei tee.(kusjuures nii arvavad ka need, kes putini poliitikasse ei usu).Kõigest muust saab rääkida. Postimehes oli hiljuti artikkel venemaa-eestlastest, nood ütlesid, et peale sambalugu ütlesid venelased eluaegsetest sõprussidemetest lahti.
06 jaanuar, 2008 07:34
Olev ütles …
Peab kasutama lauljaid. Meil ju Eesti suur saadik Venemaal ja SRÜ-s Anne Veski. Huvitav, kas Tõnis Mägi kutsutakse oma hitti laulma?
06 jaanuar, 2008 17:09
Marko Mihkelson ütles …
Mägi on ju alati hea olnud:) Huvitav, kust see klipp pärineb?
06 jaanuar, 2008 17:29
Olev ütles …
See pärineb Moskva OM-i aegsest mingist Kesktelevisiooni teleshowst. Avamisel see ei olnud sest avamistseremoonia päeval olin ise Riia ekskursioonil. Aga järgmisel päeval olin juba tagasi Eestis. Nägin ise ka seda telekast. Anne Veski laulis vist sellel nõukode estraadistaaride ühislaulmise lõpuloos, see on ka youtube-is olemas.
08 jaanuar, 2008 04:59
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave