Parem hilja kui mitte kunagi

Nii võiks ehk arvata USA presidendi George W. Bushi käimasolevast visiidist Iisraeli ja Palestiinasse. See on üldse esimest ja tõenäoliselt viimast korda, kui Bush presidendina külastab Iisraeli ning nendel tundidel ka Palestiinat. Muide, enne Bushi on Palestiina territooriumil (samuti Jordani jõe läänekaldal) viibinud vaid üks USA president - Bill Clinton 1998. aastal.

Bushi visiit Lähis-Idasse (pärast Iisraeli veel Kuveit, AÜE, Saudi Araabia ja Egiptus) on jätkuks eelmisel aastal Annapolises alustatud ja Pariisis jätkatud protsessile, mille eesmärgiks on anda uus võimalus rahuläbirääkimiste elavdamiseks. Bush ise loodab saavutada veel selle aasta ehk tema presidendiks oleku aja lõpuks kokkulepet rahuvisiooni osas Iisraeli ja Palestiina vahel.

Paljud analüütikud on arvamusel, et see katse on rajatud väga õrnale jääle. Nii islami radikaliseerumine viimastel aastatel laiemalt kui kaoselähedane olukord Hamasi kontrollitud Gaza sektoris ei luba ellitada suuri lootusi. Ka on juhitud tähelepanu nii Iisraeli peaministri kui Palestiina liidri mitte kõige tugevamatele sisepoliitilistele positsoonidele.

Samas tuleb kõigele vaatamata Bushi hilinenud aktiivsust vaid kiita. Iisraeli ja Palestiina problemaatika on sedavõrd keeruline ning kannatustnõudev, et iga vähegi tõsiseltvõetav katse Palestiina riigi loomiseks ja kindlustamiseks ning kestva rahu tagamiseks on vaid tervitatav.

Kindlasti on võimalused täna vähegi positiivsemateks arenguteks suuremad kui viimase kaheksa aasta jooksul. Tähtis on seegi, et Bushi tõugatud katse ei sumbuks ei Ühendriikide administratsioonivahetusse ega ka lääneriikide erimeelsustesse. Eriti oluline on nüüd ka Euroopa Liidu aktiivsem ja nähtavam tegevus regioonis.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
juhul, kui on tegemist vähegi tõsisema katsega, siis on hämmastav selle visiidi ajastus: president, kellest pigem üritatakse kodumaal käed puhtaks pühkida, ei saa midagi tõsisemat nõuda, kuna targem on ära oodata uus administratsioon. Rääkimata sellest, et niigi on tegemist tundliku teemaga ja tundliku teema käsitlemine valimiste ajal teeb aind asja hullemaks. s
11 jaanuar, 2008 09:34
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave