Need maagilised 100 dollarit

Ja see pole veel kaugeltki kõik. Terve tänase hommiku on rahvusvahelised uudistekanalid analüüsinud naftahinna tõusu rekordilise 100 dollari piirile. Räägitakse nõrgast USA dollarist, geopoliitilistest mõjuritest (Nigeeria ja Pakistan), spekulatiivsest survest ning nõudluse (sic! Hiina) jätkuvast kasvust.

Ilmselt on korraga tõepoolest mängus kõik nimetatud tegurid ja ehk peale veel mõni muu mõjutaja. Nagu saabunud talv näiteks. Kui ma Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele kirjutasin energiajulgeoleku raportit, õnnestus mul kohtuda ka OPECi analüütikutega Viinis.

Toonast (aga see oli 2006 sügis) 80 dollarilist hinda analüüsides ütlesid naftarikaste riikide asjatundjad, et see koosneb kolmest osast - tegelikust hinnast (umbes 50 dollarit), geopoliitikast (10-20 dollarit) ja spekulatiivsest osast (10-20 dollarit). Just põhihinna sisse kuulus ka nõudluse osa, mis on kasvanud kõikjal ja eeskätt mõistagi Hiinas. Nende hinnangul pole baashinna langust ette näha lähema nelja-viie aasta jooksul. Küsimus olevat eeskätt rafineerimisvõimaluste piiratuses, mitte niivõrd naftavarude nappimises. Viimane polevat üldse tõsine teema.

Seega on suuresti kindel, et lähematel aastatel püsib kõrge kütusehind. Iga vähimgi geopoliitiline segadus (isegi naftat mitte omava Pakistani puhul) kergitab hinda ja annab ruumi spekulatiivsele mängule. Koos naftahinnaga on rallimas kindlasti ka teised kütuseliigid nagu maagaas. Ka kullahinna eilne rekordipurustamine (861 dollarit untsilt) viitab üldise negatiivse volatiilsuse kasvule.

Seepärast on energiajulgeolek kinnistumas ülioluliseks teemaks importivatele riikidele (nagu Eesti). Sama tähtis on küsimus, mida teevad massiivse kasvava tuluga riigid nagu Venemaa, Iraan, Venetsueela ja teised, kes on oma poliitilises arengus jõuliselt vastandunud läänemaailmale. Aasta algus ennustab igatahes vähemalt majanduslikult pingeliste aegade tulekut. Ja ilmselt mitte ainult...

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave