Nuga silma, naeru nabani

Mulle meeldib vahetevahel vabal ajal kinos käia. Sõltub muidugi filmist, kuid teinekord on lihtsalt hea "juhe seinast" võtta ning lasta endast läbi mõni lugu. Nii ka täna, kui sai vaadatud vene maffiast rääkivat "Lubadused idast".

Iseenesest polnud see, Londonis tegutsevatest vene pättidest ning FSB salaoperatsioonist jutustav film midagi väga erilist. Viggo Mortensen (peaosalisena siin pildil) tegi muidugi hea osatäitmise ning võib hea õnne korral saada ka Kuldgloobuse omanikuks. Kuid mitte filmist ei tahtnud ma siin niiväga kirjutada (see siin pole ju filmiblogi:)), kui et ühe episoodi vastuvõtust publiku poolt.

Kes on filmi vaadanud, teab hästi, mis juhtus saunas. Mortenseni mängitud Nikolai verine kaklus kahe tšetšeeniga oli väga tõetruult filmitud. See lõppes peakangelase pealejäämisega kõvernuga tšetšeeni paremas silmas. Päris ehedalt võigas vaatepilt.

Milline oleks teie emotsionaalne reaktsioon sellele? Ilmselt naerma väga ei ajaks. Isegi kui arvestada, et kangelane lasi ringi palja tilliga. Kuid uskuge või mitte, tänasest saalitäiest päris mitukümmend võttis vaatepilti kui parimat komöödiaepisoodi. Mul tekkis korraga tunne, et kas mitte pole sattunud filmi vaatama koos retside ühiskülastusega. Ei saa ju uskuda, et nad kõik olid lihtsalt laksu all.

Võigas äratundmine, et korraga nii paljudes meie ümbert võib reaalne tapmispilt tekitada naerupahvakaid. Kas pole see mitte siiski freudistlikuks hoiatuseks nendest hoiakutest, mis meie ühiskonna olemas on?

Kommentaarid

Urmas ütles …
Ma pigem arvan, et sellistes situatsioonides naermine viitab raskestitalutavatele emotsioonidele. Nähtu naljaks keeramine, naljakuse otsimine säästab ehk vaatajat. Naer oleks justkui omamoodi eneseabi.
13 jaanuar, 2008 01:11
Anonüümne ütles …
See pole ju mingi uudis. Film on ju tegelikult meelelahutus ja paljud just seda ootavadki. Arvutimärngud on ka sarnased, kus teiste inimeste tükkideks laskimine ja erinevatel meetoditel tapmine on tundub lõbus ja ajab naerma. Mida kaasaegsem mäng ja võimsam arvuti, seda detailsem on veri ja need kehaosad, mis "vaenlasest" järgi jäävad.
Haiglane, ma tean. Aga nii see on...
13 jaanuar, 2008 01:45
Anonüümne ütles …
Ma käisin ka seda filmi vaatamas. Äkki see tapmine ikka ei olnud nii reaalne? Mulle tundus ta ka pigem naljakas ja mitte kuigi tõepärane. Suur osa oli muidugi venekeelsel aktsendiga jutul, mis andis kogu filmile kerge komöödiavarjundi. Aru ma ei saa, kuidas nad ei suuda paari lausetki korralikult, ilma absurdse aktsendita öelda. Ameerikas on ju palju venelasi.
13 jaanuar, 2008 10:57
Indrek ütles …
filmi Klass eel-esilinastuste ajal Eestimaa eri koolides avastas sarnast effekti ka Ilmar Raag. hilisemal vestlusel psühholoogidega sai ta teada ja kirjutas sellest ka kuskil, et hirmsad ja koledad ja ebameeldivad asjad tekitavad tihti vastakaid emotsioone ja naerma hakatakse tihti nn enese-psühholoogiliseks-kaitseks, et aju ei salvestaks seda kui õudsat sündmust vaid kui nalja..

ehk siis tegu oli nõrga psühholoogilise lävega inimestega, kes kihistama/naerma hakkasid..

ja kuna noored pole veel välja arenenud, siis nende seas esineb selliseid reaktsioone tunduvalt enam kui täiskasvanute seas.
13 jaanuar, 2008 16:03
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave