Nuga silma, naeru nabani

Mulle meeldib vahetevahel vabal ajal kinos käia. Sõltub muidugi filmist, kuid teinekord on lihtsalt hea "juhe seinast" võtta ning lasta endast läbi mõni lugu. Nii ka täna, kui sai vaadatud vene maffiast rääkivat "Lubadused idast".

Iseenesest polnud see, Londonis tegutsevatest vene pättidest ning FSB salaoperatsioonist jutustav film midagi väga erilist. Viggo Mortensen (peaosalisena siin pildil) tegi muidugi hea osatäitmise ning võib hea õnne korral saada ka Kuldgloobuse omanikuks. Kuid mitte filmist ei tahtnud ma siin niiväga kirjutada (see siin pole ju filmiblogi:)), kui et ühe episoodi vastuvõtust publiku poolt.

Kes on filmi vaadanud, teab hästi, mis juhtus saunas. Mortenseni mängitud Nikolai verine kaklus kahe tšetšeeniga oli väga tõetruult filmitud. See lõppes peakangelase pealejäämisega kõvernuga tšetšeeni paremas silmas. Päris ehedalt võigas vaatepilt.

Milline oleks teie emotsionaalne reaktsioon sellele? Ilmselt naerma väga ei ajaks. Isegi kui arvestada, et kangelane lasi ringi palja tilliga. Kuid uskuge või mitte, tänasest saalitäiest päris mitukümmend võttis vaatepilti kui parimat komöödiaepisoodi. Mul tekkis korraga tunne, et kas mitte pole sattunud filmi vaatama koos retside ühiskülastusega. Ei saa ju uskuda, et nad kõik olid lihtsalt laksu all.

Võigas äratundmine, et korraga nii paljudes meie ümbert võib reaalne tapmispilt tekitada naerupahvakaid. Kas pole see mitte siiski freudistlikuks hoiatuseks nendest hoiakutest, mis meie ühiskonna olemas on?

Kommentaarid

Urmas ütles …
Ma pigem arvan, et sellistes situatsioonides naermine viitab raskestitalutavatele emotsioonidele. Nähtu naljaks keeramine, naljakuse otsimine säästab ehk vaatajat. Naer oleks justkui omamoodi eneseabi.
Anonüümne ütles …
See pole ju mingi uudis. Film on ju tegelikult meelelahutus ja paljud just seda ootavadki. Arvutimärngud on ka sarnased, kus teiste inimeste tükkideks laskimine ja erinevatel meetoditel tapmine on tundub lõbus ja ajab naerma. Mida kaasaegsem mäng ja võimsam arvuti, seda detailsem on veri ja need kehaosad, mis "vaenlasest" järgi jäävad.
Haiglane, ma tean. Aga nii see on...
Anonüümne ütles …
Ma käisin ka seda filmi vaatamas. Äkki see tapmine ikka ei olnud nii reaalne? Mulle tundus ta ka pigem naljakas ja mitte kuigi tõepärane. Suur osa oli muidugi venekeelsel aktsendiga jutul, mis andis kogu filmile kerge komöödiavarjundi. Aru ma ei saa, kuidas nad ei suuda paari lausetki korralikult, ilma absurdse aktsendita öelda. Ameerikas on ju palju venelasi.
Indrek ütles …
filmi Klass eel-esilinastuste ajal Eestimaa eri koolides avastas sarnast effekti ka Ilmar Raag. hilisemal vestlusel psühholoogidega sai ta teada ja kirjutas sellest ka kuskil, et hirmsad ja koledad ja ebameeldivad asjad tekitavad tihti vastakaid emotsioone ja naerma hakatakse tihti nn enese-psühholoogiliseks-kaitseks, et aju ei salvestaks seda kui õudsat sündmust vaid kui nalja..

ehk siis tegu oli nõrga psühholoogilise lävega inimestega, kes kihistama/naerma hakkasid..

ja kuna noored pole veel välja arenenud, siis nende seas esineb selliseid reaktsioone tunduvalt enam kui täiskasvanute seas.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA