Našid kaovad, našism jääb

Esimesed päevad pärast detsembrikuiseid parlamendivalimisi reetsid tõsiasja, et Kreml võtab liikumise Naši hästi lühikese rihma otsa. Peamise eesmärgi - "oranži viiruse" tõrjumisega said našid edukalt hakkama. Presidendivalimiste kontekstis pole aga Našid enam üldse nähtavad.

Kremli otsust Našide liikumine reorganiseerida mõjutasid korraga ilmselt mitu asjaolu. Esiteks kindlasti eesmärgi täitmine. Teiseks võis mõju avaldada nii liidrite lahkumine kui liikumise liiga suured kulutused. Valimised tulevad ju alles nelja aasta pärast. Kolmandaks võis Kremlile teha kohatist peavalu Našide liiga hea ja jõuline organiseeritus, mis võiks teatud olukorras muutuda ka ohuks eliidile endale.

Kuid Našide tegevuse kärpimise taga võib arvata ka imagoloogilist probleemi. Läänemaailmas laialit levinud Našide võrdlemine hitlerjugendiga pole kindlasti mitte kõige parem pagas uue presidendi ametisseastumisel. Kasvõi silmapetteks.

Oma mõju avaldas ilmselt ka Našide ülereageeriv tegevus mitme Moskvas asuva välisesinduse, sealhulgas muidugi ka Eesti saatkonna ja suursaadiku vastu. Lisaks siis veel need mäluvalve jamad ning Schengeni tsooni laienemisest tulenevad üleeuroopalised viisakeelud.

Muide, siin blogiloo juures olev pilt on tänasest Našide üritusest Moskvas, kus 300 noort imiteerisid pronkssõdurit. Eks see kindlasti näita, et ka meie poolt oleks illusoorne arvata, et taolised aktsioonid kaoksid päevapealt ja jälgi jätmata.

Samas olen ma jätkuvalt arvamusel, et Našide liikumine oli väga selgeks tõendiks uuel segaidentiteedil põhineva ideoloogia - našismi kujunemisest Venemaal. Našismist kirjutasin möödunud aasta augustis ning jään oma toonaste mõtete juurde ka täna.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
SA lõi ju Hitler nagu mättasse: justnimelt nagu, sest tegelikult löödi maha need SA juhid, kes alluda ei soovinud...muu seltskond võeti natside poolt üle. Ja rahvas vaatas - tubli Hitler, lõi korra majja.
29 jaanuar, 2008 21:10
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave