FSB kaitseb Venemaad demokraatia eest

Venemaa presidendi Vladimir Putini esinemist FSB kolleegiumil saab tõlgendada kui vastuluure suunamist võitlusele demokraatia ning kodanikuvabaduste vastu. Lahkuva riigipea meelest peab FSB seisma selle eest, et piiritagused jõud ei sekkuks Venemaa siseasjadesse ning eriti valimistulemuste korrigeerimisse.

Iseenesest on ju Putini loogika puhas. Nii nagu iga suveräänne riik nii ka Venemaa peab kaitsma oma rahvuslikke huve ning julgeolekut. Siia kuulub ka vastuluure tegevus. Kuid siia kuuluvad ka seosed ning kohustused, mida riik on võtnud ühe või teise rahvusvahelise organisatsiooni ees.

Venemaa kuulub juba enam kui kümme aastat Euroopa Nõukogusse, mis on seatud edendama ja kaitsma demokraatia ning õigusriigi põhimõtteid oma liikmesmaades. Seejuures on uuemad või demokraatia juurutamisel aeglasemad liikmesriigid, sealhulgas Venemaa, võetud järelvalve alla. Teiste sõnadega viitab see asjaolule, et riik pole liitumisel Euroopa Nõukoguga võetud kohustusi suutnud veel täiel määral täita.

Venemaal on Euroopa Nõukogu liikmena täitmata suurem osa 1996. aastal võetud kohustustest. Samas on aga toormehindade tõusust ajendatud ambitsioonikuse kasvuga Venemaa kippumas ise kehtestama oma mängureegleid. Sealhulgas siis ka selles osas, mis puudutab demokraatiast, valimisvabadusest ning tervikuna õigusriigist arusaamist.

Pärast Riigiduuma viimaseid valimisi soovitasid nii Euroopa Nõukogu kui OSCE Parlamentaarse Assamblee vaatlejad arvestada nende märkusi ning seoses presidendivalimistega võimaldada tavakohast rahvusvahelist vaatlusmissiooni. Tänaseks on ilmne, et Moskva mitte üksnes ei kuulanud neid soovitusi, vaid püüab agressiivselt vastu seista igale kriitilisele märkusele.

Tänaseks pole üldse kindel, kas Venemaa presidendivalimistel rahvusvahelised vaatlejad osalevad. Igatahes on OSCE professionaalne vaatlusmissioon taas välistatud, sest Venemaa lubab rahvusvahelisi vaatlejaid riiki üksnes kolm päeva enne presidendivalimiste toimumist - 28. veebruaril.

Kogu selle keelamise, hirmutamise ning ähvardamise juures kerkib paratamatult küsimus - kui Putin peab sedavõrd vajalikuks kaitsta oma rahvast demokraatia ja vaba maailma mõjutuste eest, kas see ei tähenda siiski mitte hirmu iseenda rahva ees. Et kui nendele anda vabadus, kas nad siis ikka mind armastavad ja tagasi valivad?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave