Piirileppest ei sõltu suhete paranemine

Kindlasti mitte selliselt, nagu seda püüab tänastes uudistes väita Tiit Vähi. Kui see oleks nii, siis poleks Venemaa president 2005. aastal loobunud allkirjast juba sõlmitud piirilepingutelt. Riigikogu poolt oma ratifitseerimisseadusesse lisatud viited kahele varasemale õigusaktile ei ole vähimalgi määral mõõtuandev põhjus, miks ei võiks Vene Föderatsioon piirilepinguid ratifitseerida.

Pigem on Eesti-Vene suhetes valitsevate ebakõlade taust ikkagi hoopis laiem ning ulatub põhimõtteliselt teadmisse, et Venemaa praeguse juhtkonna meelest oli Nõukogude Liidu lagunemine 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. See emotsionaalne hoiak paraku takistab Kremlil ratsionaalselt hindamast oma tegelikke huvisid ja võimalikke kasusid suhetes naabritega, sealhulgas Eestiga.

Kahjuks on sarnast taktikat kasutanud Moskva varemgi. Eelmisel kümnendil takistas suhete paranemist muuhulgas õigeusu kiriku registreerimisega seonduv. Ka siis lubati, et Eesti valitsuse positiivne otsus avaks uue ajastu kahepoolsetes suhetes. Ain Seppik registreeris siseministrina kiriku 2002. aastal. Ainus, mis jäi tulemata, oli suhete uus ajastu. Isegi Pätsi ametiraha ei antud tagasi.

Nüüd siis on uueks otsitud takistuseks kujunenud piirilepe. Seda hoiakut sai tunda ka president Ilves, kui ta suvel oma Venemaa kolleegiga kohtus. Kui poleks tulnud Venemaa agressiooni Gruusia vastu, oleks Ilves ilmselt hakanudki Riigikogu suhete seisakus süüdlaseks pidama. Sellise vihje tegi ta ju vahetult pärast Venemaalt naasmist intervjuus AK-le. Õnneks Kadriorus siiski mõisteti, et selline põhjuseta järeleandmine ei anna mingeid loodetud tulemusi.

Ometi see kõik ei tähenda, et vaatamata keerukale ja emotsionaalselt pingelisele taustsüsteemile poleks võimalik kahepoolseid suhteid Eesti ja Venemaa vahel kuidagigi edendada. Erinevates valdkondades on ühisosa leidmise võimalused erinevad. Kindlasti on meie kahe riigi kultuurisuhted täna ühed kõigi aegade intensiivsemad.

Ma usun, et ka kahe riigi parlamendid võiksid suhelda erinevates teemavaldkondades senisest aktiivsemalt. Puudutagu see siis väliskomisjoni või mõne teise komisjoni pärusmaad. Kuid samas on vaja meeles pidada, et kiireid ja põhjalikke muutusi oleks väga illusoorne loota. Vaja on kannatust ja enda põhimõtete ning huvide pidevat teadvustamist.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Teiste vigu näeme kindlasti, see on lihtsalt nii, kuid Venemaal on ainuke koerte organisatsioon, mis tunnistab koeratõugu "eesti hagijas".
Rahvusvaheline FCI seda ei tunnista.
Eesti kenneliidus on Eesti hagijas eristaatuses.

Eesti hagijas on väljasuremisohus.
18 november, 2008 07:38
KT ütles …
olen üsna sügavalt veendunud, et EV ei saa teha midagi, mis muudaks EV-VF riiklike suhete olemust. st saaks - lakata olemast EV.

kõik ülejäänu on suhteliselt lihtne - kui tahetakse riiklikul tasandil suhtuda hästi, siis suhtutakse. kui ei, siis ei suhtuta. ning seda tahtmist või mittetahtmist ei saa me mõjutada. seega - nagu ütles Georg Kennan - ärgem tehkem alpe heatahtlikkus akte.

see kõik aga ei välista karvavõrdki aga normaalsete inimlike suhete loomist madalamal, regionaalsel tasandil - võttes eeskujuks kasvõi Taanit. otsepiiri pole ollagi, aga kuivõrd akiivsed ollakse Põhjadimensiooni raames ... ning oh üllatust, kohalike suhtumine taanlastesse ja "muudesse sakslastesse" on suurepärane.

me ei saa muuta Kremli meelelaadi. küll aga saame olla heades suhetes otseste naabritega.
18 november, 2008 15:08
Marko Mihkelson ütles …
Karmo: olen sinuga 105 protsenti nõus:)!
18 november, 2008 15:11
Anonüümne ütles …
EI "piirileppele"! Tartu Rahu järgne piir peab jääma! Toeta Setomaa terviklikkust oma allkirjaga! http://www.petserimaa.ee/
19 november, 2008 01:26
Anonüümne ütles …
Interneti kasutajatele kasutusjuhend ning assapauk video!

Eesti vabaks! Ei mingeid piire!
Politseile anda seriffi õigused ja pumppüssi ning
piire ei ole vaja üldse!
Need piirid röövivad kõige rohkem raha.

Eesti on siiamaani teinud venemaaga piiriga õigesti.
Lihtsalt kokkulepitud territoraalvöönd.
19 november, 2008 10:05
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave