Euroopa Komisjon eelistab soovmõtlemist

Kohe pärast Venemaa agressiooni Gruusia vastu otsustas Euroopa Liit peatada leppekõnelused Moskvaga. Ühtlasi tehti Euroopa Komisjonile ülesandeks analüüsida Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid, et neid siis vastavalt kujunenud olukorrale revideerida. Nüüd on käes otsustamisaeg.

Eeloleval nädalal peaks selguma, kui järjekindel ning suhteid revideerida suutev Euroopa Liit siiski on. Vähemalt tänase seisuga näib enamuses olevat nende arvamus, kes soovivad Gruusia vastu suunatud agressiooni unustada ning võimalikult valutult naasta tagasi "normaalsete" suhete juurde Venemaaga.

Seda on kõigiti tunda Euroopa Komisjoni välisvoloniku Ferrero-Waldneri analüüsist, mille pressivariant on kättesaadav ka netis. Nagu eeldada võiski, on põhitähelepanu majandusel (see ju ka Komisjoni üks peafunktsioone) ning Venemaa rollil rahvusvahelises elus. Gruusia vastu suunatud "jõu ülemäärane kasutamine" ning separatistlike piirkondade tunnustamine Venemaa poolt on küll varjutamas suhteid, kuid peamine järeldus on ikkagi - kõnelusi tuleb jätkata.

Olen siin varemgi maininud ning see kehtib ka antud analüüsi kohta - Euroopa Liidu välispoliitiline ühisnimetaja on äärmiselt madal, mis kasvõi antud juhul ei võimalda sisuliselt mingit muutust või suhete sisulisemat revideerimist kasvõi pisemateski küsimustes. Pisutki selgemat ja jõulisemat positsiooni praegune Euroopa Liit pole üheskoos võimeline heaks kiitma. Isegi juhul, kui üht väikest demokraatlikku naaberriiki on sõjajõul püütud hävitada.

Eeloleval esmaspäeval kogunevad uuesti Euroopa Liidu välisministrid, et Komisjoni analüüsi ning suhete staatust üle vaadata. Tuleval reedel seisab ees aga Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine. Prantslased mõistagi ei malda teatamast, et leppekõnelused algavad taas ning et suhete arendamisele otsitakse uusi positiivseid väljundeid.

Samal ajal pühendab Venemaa oma jõupingutusi Euroopa Liidu suurte mõjutamisele. Just praegu Moskvas viibiv Silvio Berlusconi toob Itaaliasse tagasi sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvad kaubanduslepped. Saksamaa kantsler sõlmis uued energialepped juba kuu aja eest. Ka prantslastel on huvi laiendada majanduskoostööd. Ja nii jäävadki Euroopa Liidu ja Venemaa suhete probleemsed teemad tahaplaanile, andes Moskvale suurepärase positsiooni lääneriike silmakirjalikkuses süüdistada ning karistamatult oma agressiivset välispoliitikat edendada.

Eesti seisukohalt pole leppekõneluste jätkamine iseenesest probleemne. Neid on võimalik iga hetk taas peatada või ratifitseerimisel tagasi lükata. Probleem peitub mujal ehk detailides. Välisminister Paet peaks esmaspäeval väga selgelt märku andma, et Eesti ei näe mingit eeldust tänasel päeval viisadialoogi jätkamiseks. Samuti tuleb Venemaa kohustuste täitmine Gruusia kontekstis võtta pideva ja nõudliku tähelepanu alla. See peab olema seotud teatud tingimuslikkusega.

Üheaegselt leppekõneluste võimaliku taasalustamisega Venemaaga tuleb Euroopa Liidul intensiivistada koostööd Gruusia, aga ka Ukraina ja Moldovaga. Vabakauanduslepete ja viisadialoogi edendamine nende riikidega peavad olema vahetult seotud demokraatia ja õigusriikluse tugevdamisele suunatud sammudega.

Lõppeks võiksid välisministrid ka teatada, et Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumised hakkavad edaspidi toimuma mitte kaks kordfa, vaid üks kord aastas. Nii nagu see on täna tavaks näiteks Ameerika Ühendriikidega.