Soome välisministri julge olümpiaennustus

Kes on Finnairiga lennanud, see teab, et pardaajakirjas Blue Wings on juba mitmendat aastat jooksmas Soome välisministri Alexander Stubbi leheküljepikkune kolumn. Ta alustas seda veel Euroopa Parlamendi saadikuna ning pole katkestanud ka välisministri ametis.

Stubb oskab haaravalt kirjutada ning alati võtan ka tema loo läbi lugeda, kui jälle Finnairiga lendamas. Täna Berliinist tagasilennul olid valikus veel veebruarikuu numbrid, kus minister võttis julgelt ennustada Soome edu Vancouveri talimängudel. 

Kirgliku spordihuvilisena (ise jooksja ja ilmselt mitte ainult) pakkus Stubb, et Soome võidab Vancouveris 5 kulda, 5 hõbedat ja 5 pronksi. Ennustus oli piisavalt veenev, sest häid sportlasi on ju meie naabritel võtta paljudel aladel.

Tänaseks on olümpia juba ajalugu ning loodetud medalisadu jäi soomlastel tulemata. Vaid 1 hõbe ja 4 pronksi - tagasihoidlik tulemus pikkade traditsioonidega talispordiriigi kohta. Kindlasti oli üllatunud ka Stubb ise, kes nii kindlalt paremat lootis.

Ennustamine on teadagi tänamatu töö, liiati, kui sellega võtab julguse tegeleda näiteks välisminister. Samas on siiski tegemist ju kõigest spordiga, kus teadagi pole üllatused, õnn ja ebaõnn võõrad suurused. Seepärast on Stubbigi mõnetine bravuursus mõistetav. Ilma eesmärkide ja julgete unistusteta pole ju ka miskit märkimisväärset võimalik saavutada.

Kui soomlased ja mitmed teised riigid lootsid Vancouverist enamat, siis ega meilgi pole kuigi palju põhjust ülearuseks rõõmuks. Seekordne olõmpia pani ikka tõsiselt küsima, kas kuldne kümnend meie talispordis on saamas minevikuks ning ees ootab pikem taustale jäämine? Kas tehtavad kulutused ja otsused on kuidagigi mõõdetavad ning kas noortespordis on ikka kõik korras?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave