Kaks olulist teemat tänases maailmapoliitikas


Viimastel päevadel on rahvusvahelistes suhetes meie jaoks arenemas kaks olulist sündmust. Esiteks on tähtis jälgida Venemaa ja Ameerika Ühendriikide tuumarelvastuse vähendamise leppe läbirääkimisi. Teiseks on kindlasti väga oluline mõista Iisraeli ja USA suhetes toimuvat ning selle võimalikku mõju regionaalsele julgeolekule.

START leppe uuendamine on olnud president Obama administratsiooni olulisemaks teemaks suhete uuendamisel Venemaaga. Esialgsed lootused sõlmida uuendatud lepe juba eelmise aasta lõpul luhtusid. Tänaseks on mõlemad pooled siiski teatanud, et dokument on küps allakirjutamiseks veel enne 12. aprillil toimuvat Washingtoni tuumarelva leviku piiramise tippkohtumist.

Siiani on laiemale avalikkusele selgusetu, mida see lepe siis õigupoolest ikkagi sisaldab. Teatavasti on Venemaa nõudnud sellesse leppesse kirjutada ka raketitõrje pariteetsuse põhimõtted, mis võivad puudutada otseselt mitte üksnes USA, vaid ka tema liitlaste huve.

Võib eeldada, et leppe allakirjutamise järel (eeldatavalt aprilli alguses Prahas) võtab ratifitseerimisprotsess kummagi riigi parlamendis paraja aja ning pole välistatud ka tõsised raskused selle jõustamiseks. Samas on nõrgaks kohaks president Obama suur soov liikuda tuumarelvavaba maailma poole, kus eesmärk võib pühitseda abinõu.

Alles mõned päevad tagasi kuulutas Iisraeli suursaadik USAs Michael Oren, et kahe riigi suhted elavad üle viimase 35 aasta madalaimat taset. Kuigi seda avaldust on püütud siluda mõlemalt poolt, kinnitab peaminister Benjamin Netanyahu äsjane keeruline visiit Washingtoni liitlassuhetes valitsevaid tõsiseid pingeid.

Washingtoni ning teisi Iisraeli lääneliitlasi teevad ärevaks eeskätt jätkuv asunduspoliitika Palestiina aladel ning teiseks Iraani tuumaambitsioonide ohjeldamiseks võimaliku sõjalise rünnaku jõuliseim soosimine. Asunduspoliitika teeb mõistagi keeruliseks igasuguse rahuprotsessi edendamise. Pealegi on viimasel ajal märke koguni Hamasi ja Fatah leppimisest ning kolmanda intifada võimalikkusest.

Iisraeli paljuspekuleeritud sõjaline ennetusrünnak Iraani vastu muudaks aga veelgi enam nii regionaalset kui ka globaalset julgeolekukeskkonda. Just need on teemad, mille pärast on väga tähtis jälgida Iisraeli ja USA omavahelist läbikäimist ning sellest tulenevaid arenguid.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave