Iraani-Vene suhted on jahenemas

Iraani presidendi otsus saata riigist kahe kuu jooksul välja kõik Venemaa päritolu tsiviillennunduse piloodid on selge märk Teherani ja Moskva suhete pingestumisest. Analüütikute hinnangul on Iraani juhtkonna teinud närviliseks Venemaa otsus külmutada õhutõrjesüsteemide S-300 tarned islamiriigile ning Moskva võimalik kaasaminek lääneriikide kabvandatud sanktsioonidega Iraani vastu.

Teatavasti on ÜRO julgeolekunõukogus käimas diplomaatilised kõnelused uute (järjestikuliselt neljandate) sanktsioonide üle, mis peaks sundima Iraani võime loobuma oma tuumaprogrammi sõjalistest eesmärkidest. Siiani on Venemaa olnud selgelt sanktsioonide tugevdamise vastu, pidades neid vähetõhusaks.

Tõenäoliselt lähematel nädalatel ÜROs toimuval hääletusel on aga Moskval mängida väga oluline roll. Praegu on teada, et 15 julgeolekunõukogu liikmest ei toeta sanktsioone neli: Hiina, Brasiilia, Türgi ja Liibanon. Kui Venemaa peaks sanktsioone toetama või jääma vähemalt erapooletuks, on ka Hiinal raske jääda üksikuks vetostajaks.

Suhete jahenemine Teherenai ja Moskva vahel võib mõjutada Venemaa otsust ning seeläbi ka sanktsioonide saatust. Tõele au andes pole siiski senised sanktsioonid (viimati aastast 2008) peatanud Iraani samme tuumarelva suunas liikumisel ning oma ambitsioonide ohjeldamisel.

Iraani tuumatemaatika juures on teiseks oluliseks küsimuseks muidugi Iisraeli suhtumine. Jutud võimalikust Iisraeli poolsest õhurünnakust on olnud juba aastaid üleval, kuid siiani on USA suutnud oma liitlast tagasi hoida. Sanktsioonide kehtestamine võidab küll Läänele aega, kuid ei anna ilmselt sellist tulemust, mida loodetakse. Kõige vähem aga aitaks sõjaline sekkumine.