President Obama - üks aasta hiljem

Täna täpselt aasta aega tagasi astus USA 44. presidendina ametisse Barack Obama. See oli paljudele uue alguse ning uute võimaluste ajaks. Aasta hiljem on paljude kõrgele kruvitud lootused täitumata või koguni luhtunud.

Tegelikult pole juhtunud midagi eriskummalist. Veel enne Obama amaetisse asumist oli ilmne, et kogu tema tulemises oli soove ja tahtmist rohkem, kui reaalne elu täita võimaldas. See puudutas nii sise- kui välispoliitikat. Oli selge, et majanduskriis kahandab üldist optimismi ning muudab kiiresti administratsiooni vastutavaks sotsiaalsete probleemide eest. Samuti oli ennustatav, et avasüli või kõigiga sõber stiilis välispoliitika ei oma selgroogu ning vajab ümberkujundamist. Oli selge, et Iraagi sõja taandumise järel tõuseb Afganistani sõda jõuliselt esile.

Kõige selle juures on aga üllatuslik, et sedavõrd kõrge usaldus ja toetus on tänaseks suuresti haihtunud ning ees seisab väga keeruline tõestamisaeg. Kui Obama võit valimistel oli mäekõrgune ning demokraadid sõna otseses mõttes vallutasid Kongressi, siis tänaseks on seis muutunud. Obama populaarsuse langus on olnud suurim alustavatest presidentidest viimase 50 aasta jooksul.

Tänase aastapäeva sisepoliitiliseks "rosinaks" oli mõistagi eilne vabariiklaste üllatusvõit Edward Kennedy surma järel vabanenud senaatori koha valimistel Massachusettsis. Scott Brown võitis vabariiklastele koha, mida legendaarne Kennedy hoidis demokraatide käes viimased 47 aastat! Kindlasti on see väga tõsiseks ohusignaaliks nii Obamale kui demokraatidele novembris asetleidvate vahevalimiste eel.

Selle võiduga lõhkusid vabariiklased Senatis demokraatidele üliolulise filibusteri-kindla enamuse (60-40), mis muudab Obama tervishoiureformi lõpliku heakskiitmise hoopis keerulisemaks. Rääkimata siis muudest presidendi algatustest.

Kokkuvõtteks võib eeldada, et samal ajal aasta pärast on president Obama oluliselt muutnud oma algset poliitilist päevakorda. Vastasel juhul on tal juba täna väga keeruline eeldada tagasivalimist 2012. aastal.