Eesti välispoliitika väljakutsed aastal 2010

Alanud aasta pakub Eesti välispoliitikale terve rida päris tõsiseid väljakutseid. Need puudutavad nii meie tegevust Euroopa Liidus, NATOs kui ka näiteks laiemalt Eesti välismajanduspoliitika edendamisel.

Selle aasta kõige olulisemaks eesmärgiks ehk väljakutseks tuleb vaieldamatult pidada Eesti europüüdluste lõpuleviimist ning selleks vajalike diplomaatiliste sammude astumist. Mõistagi on meie eurovõimalus seotud eeskätt sisepoliitikaga, kuid kindlasti ei tohi alahinnata ka meie partnerite ning euroala institutsioonide pidevat ja asjakohast informeerimist.

Euroga liitumine ei ole üksnes majanduspoliitiline samm, vaid Eestile samas ka oluline julgeolekupoliitiline otsus. Meie rahasüsteemi vahetu sidumine suure rahvusvahelise valuutaga lõpetab võimaluse meie sisemise keskkonna väliseks mõjutamiseks kasvõi näiteks aeg-ajalt levitatud devalvatsioonijuttudega.

Euroopa Liidu kontekstis väärib sellest aastast kindlasti rõhutamist Eesti püüdlus saada ühenduse infotehnoloogia agentuuri asukohamaaks. Kuna teiseks kandidaadiks on Prantsusmaa, siis meile meeldiva lõppotsuseni jõudmiseks tuleb panustada aktiivsesse diplomaatilisse tegevusse.

Ka Läänemere strateegia ja idapartnerluse küsimused on valdkonnad, mis eeldavad ka sellel aastal meilt pidevat tähelepanu ning panustamist. Seejuures Läänemere strateegia ei ole üksnes välisministeeriumi rida, vaid nõuab suuremat pühendumust ka teistelt meie ministeeriumitelt.

NATO raames on meile sellel aastal kindlasti tippsündmuseks aprillis peetav välisministrite kohtumine Tallinnas. Nii suurt ja kaalukat kohtumist pole Eestis kunagi varem toimunud. Loodetavasti annab Tallinna kohtumine oma panuse ka alliansi uue strateegilise kontseptsiooni lihvimisele, mis saab liikmesriikidele tähtsaks teekaardiks eelolevateks aastateks. Meile on oluline, et see strateegia arvestaks neid muutusi, mis on eriti ilmnenud seoses Vene-Gruusia sõjaga 2008. aastal.

Välismajanduspoliitika jätkuv edendamine on äärmiselt oluline ka sellel aastal uute võimaluste loomiseks nii meie ettevõtjatele kui ka välisinvestoritele. Otsati on seegi teema seotud meie europüüdlustega, sest vastav positiivne otsus annaks Eestile väga jõulise uue arengutõuke.

Samas on tähtis, et Eesti ametkonnad suudaksid senisest enama sünergiaga tegutseda välismajanduspoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Üldine arengupbaer "Made in Estonia" annab hea aluse sellel aastal keskenduda juba konkreetsemate strateegiate väljatöötamisele.

Seejuures oleks näiteks mõistlik, et enne Shanghai EXPO avamist selle aasta mais võiks meil olla paremini läbi mõeldud nn Hiina strateegia.

Kõigil nendel ja teistelgi teemadel hoiavad silma peal ja osalevad vajadusel poliitikate kujundamisel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon.