Venemaa suursaadiku jutule mõeldes


Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski on oma viimases intervjuus agentuurile Interfax vihjanud, et Eesti-Vene suhetes pole viimasel aastal miskit hullemaks läinud ja tõsisemat suhete normaliseerimist takistavat piirilepingu puudumine ning probleemid teatud tipp-poliitikute mõtlemises.

Iseensest on Uspenski aastalõpu intervjuu välja peetud diplomaadile omases mitte-midagi-ütlevas toonis. Kuigi ajakirjanik Prisjažnõi püüdis küll suursaadikut oma suunatud küsimustega provotseerida, jäid vastused tasakaalukuse piiridesse. Seda eriti arvestades viimastel aastatel esil olnud emotsionaalset retoorikat.

Uspenskiga võib nõustuda, et viimane aasta on olnud kahepoolsetes suhetes pigem väikeseks edasiminekuks. Seda eriti kultuuri- ja majandussuhetes. Kasvõi viimaste päevade Vene turistide hulk Tallinnas on sellele kenaks kinnituseks.

Kuid probleemsete teemade suhtes pole ma suursaadikuga nõus. Piirilepingu jätkuv puudumine on küll selgelt ebanormaalne olukord kahe naaberriigi suhetes, kuid sellel on kaugelt tõsisemad põhjused kui intervjuus välja öeldud.

Uspenski teab ju väga hästi, et ühes demokraatlikus riigis on parlamendil suveräänne õigus ratifitseerimisseadustes teha oma täiendused. Mõistagi siis, kui selleks on olemas piisav poliitiline toetus. 2005. aastal toetasid nii piirilepet kui selle ratifitseerimiseks sõnastatud ratifitseerimisseadust kõigi fraktsioonide esindajad.

Küll aga juhtus Moskvas midagi sellist, mis demokraatlikus ühiskonnas pole eriti mõeldav. Keegi otsustas presidendile luua väära ettekujutuse, et selle käiguga püüdvat Eesti jätta võimaluse tulevikus esitada Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Ja president otsustas välisministri allkirja lepetelt kustutada. Üsna pretsedenditu samm. Eriti ajal, mil Hiinale otsustati anda terved ruutkilomeetrid vaidlusalast territooriumi.

Ma olen veendunud, et hea diplomaatilise koostöö ning reaalselt suhteid normaliseerida püüdva tahte kaudu on võimalik ka sellest seisust välja tulla. Paraku ei näe ma siiani erilist soovi Venemaa kolleegide poolelt poliitilisi suhteid elavdada. Mingid vihjed Keskerakonna Vene-meelsusele ei saa olla kuigi kaugelenägelikud ja meenutavad seepärast pigem 20. sajandi Kominterni mõtlemist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave