Iluuisutamine ja Eesti kuvand


Käimasolevad iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused Tallinnas on minu arvates veidi suurema tähendusega, kui lihtsalt üks kena spordivõistlus. Pika ajaloo ning üle maailma sadu miljoneid huvilisi naelutava spordiala tippvõistluse korraldamine Eestis on loodetavasti alles algus teistele samaväärsetele üritustele.

Tõsi, suure (tele)publikuhuviga üritusi on Eestis varemgi peetud. Näiteks Eurovisiooni võistlus 2002. aastal. Kuid ometi on iluuisutamine oma mitmepäevase programmiga hea võimalus sööta sisse teadmist, et Eesti on võimeline väga heal tasemel korraldama maailma tippvõistlusi. Seda puhtalt sportlasi teenindava logistika kui ka teleülekannete poolelt. Viimasega sai ETV juba esimesel päeval suurepäraselt hakkama!

Loomulikult on sellel kõigel ju mitte üksnes spordipoolus. Eesti sarnasele väikeriigile on rahvusvaheliseks eneseteadvustamiseks piiratud võimalused ja ressursid. Olen sellel teemal siin blogis ka korduvalt kirjutanud. Samas on just meie kuvandilugu väga oluline tahk riigi välismajanduspoliitikas, selles, mille kaudu ning millise mulje abil levib teadmine Eestist. Sportlik ehk positiivne emotsioon on seejuures üks parim reklaamivahend.

Seega tuleb vaid tunnustada meie uisuliidu ja tublide treenerite-sportlaste tegevust sellise suurvõistluse kojutoomisel. Ma tean, et teisedki alaliidud on püüdlemas suuremate võistluste korraldamisõiguste saamist. Edukas nädal uisumaailmas lisab kindlasti vaid võimalusi selles suunas.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Marko, kas see vastab tõele, et sa käisid 2004. aastal Moskvas katsel Ühtse Venemaaga suhteid sõlmida? Laim või tasub uurida selle kohta? Eks poliitikudki ole oma maa visiitkaardid!
Tõnis Bleive
20 jaanuar, 2010 12:49
Marko Mihkelson ütles …
Tõnis, see on keskerakondlik laim. 2004. aastal olime Riigikogu väliskomisjoniga tõepoolest visiidil Moskvas, kuid mõistagi keskmes (kõigile teada, erinevalt Savisaare käikudest) Eesti-Vene suhted. Sellise laimu levitamine on viide sellest, milliseks võiks Eesti ühiskond muutuda, kui anda võimu sellistele kompleksides tegelastele.
20 jaanuar, 2010 12:52
Anonüümne ütles …
Kui laim, siis on pahasti. Kui tuleb välja, et keskerakondlased ikkagi ei ole kompleksides tegelased ja valitsedes suudavad kas või vähendada 100 000 hirmul ravikindlustuseta inimese hulka (epl.ee/artikkel/486538) ning leida kaitseminister, kes vähemalt ühe sambaga hakkama saab, on jällegi - usaldusega Sinu suhtes -halb.
Vahelduseks kulub ära vaadata iluuisutamist. Kes saab võimaldada oma silmaga vaatamist, kes leiab rõhuvate toimetulekumurede kõrvalt aega telekat vaadata. Siin peab ikkagi tunnustama Edgar Savisaart EM-i korralduskomitee esimehena; vahest tema venelaste ning Venemaa tundmine ja suhted ei tulnud ka siin kahjuks!
Veel üks ebaselgus, millest ei Kesknädal ega päevalehed kirjuta: mis sai Sinu 'uskumatu ämber' etteheitest Rein Langile. Jäi laimuna lehvima või lahendasite selle küsimuse isiklikult ning võimuliidukaaslastega?
Tõnis
20 jaanuar, 2010 14:53
Marko Mihkelson ütles …
Mis puudutab tööpuuduse teemat, siis siin on oluline rõhutada ka seda, et viimase poole aasta jooksul on juurde tekkinud umbes 30 000 uut töökohta. Eesti Panga andmed. Alles hiljuti ütles üks Tulika taksojuht, et neil autosid küll, kuid tööle tahtjaid pole.

Markovi viisaskandaali teemadel olen aga endisel seisukohal.
20 jaanuar, 2010 15:03
Marko Mihkelson ütles …
Lihtsalt üks teemakohane viide: http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/01/20/AR2010012002033.html
20 jaanuar, 2010 21:29
Anonüümne ütles …
Musta huumori sõpradele pakub viidatud artikli algus küll nalja -
TALLINN, Estonia -- The Russians are back.
22 jaanuar, 2010 16:22
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave